Agapetus II
Agapetus II | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 10. mai 946 |
Valitsemisaja lõpp | Detsember 955 |
Eelkäija | Marinus II |
Järeltulija | Johannes XII |
Sünnikoht | Rooma |
Surmakuupäev | Detsember 955 |
Surmakoht | Rooma |
Agapetus II (ka Agapitus II) oli paavst 946–955. Ta oli 129. paavst.
Agapetus (Agapito) oli sündinud Roomas. Ta oli Salvador Miranda järgi Marinus II ajal kardinalpreester.
Paavstiks saamine
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II valiti ja pühitseti paavstiks 10. mail 946 Rooma valitseja Spoleto hertsogi Alberico II tahtel.
Suhted Saksamaaga
[muuda | muuda lähteteksti]Saksa kuningas Otto I Suur tungis 951 Itaaliasse ja jäi peatuma Paviasse. Ta saatis oma saadikud paavsti, mitte aga Rooma valitseja Alberico II juurde. Itaalia kuningaks kroonitud Otto soovis saada keisri krooni, kuid Alberico II keeldumisel jättis paavst selle talle andmata.
Paavst andis Otto I-le privileege, mille alusel võis kuningas rajada peapiiskopkondi ja piiskopkondi ning määrata nende piire oma äranägemise järgi. Paavsti otsusele oli vastu Mainzi uus peapiiskop Wilhelm.
Suhted Prantsusmaaga
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II saatis 948 piiskop Marinuse legaadina Ingelheimi riigipäevale, kus Louis IV kuulutati Prantsusmaa õigusjärgseks kuningaks. Tema vasalle kohustati Louis'le kuuletuma, vastasel juhul ähvardati neid ekskommunikatsiooniga.
Riigipäeval kinnitati ka Reimsi peapiiskopiks Artaud ja tagandati tema rivaal Hugues de Vermandois.
Paavst kinnitas riigipäeva otsused jaanuaris 949 Roomas peetud sinodil.
Suhted Itaalia piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II tagandas 946 Trivento piiskopi Leo ja Termoli piiskopi Benedetto (Benefetto).
Suhted Saksa piiskoppidega
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II laiendas 2. jaanuaril 948 Hamburg-Bremeni peapiiskopi jurisdiktsiooni Taani, Norra ja Rootsi üle.
Ta lubas 954 Otto I vennal Kölni peapiiskopil Brunol kanda palliumit.
Ta andis Otto I rajatud Magdeburgi kloostri juhile metropoliidi volitused.
Kloostrireform
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II kinnitas Cluny kloostri privileegid.
Ta kohustas Gorze kloostri munki viima läbi reformi San Paolo fuori le Mura kloostris.
Uued kardinalid
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II määras 5 uut kardinali.
- Anastasius (Anastasio)
- Benignus (Benigno)
- Constantinus (Constantino)
- Faustinus (Faustino)
- Hadamar
Uue paavsti määramine
[muuda | muuda lähteteksti]Alberico II kohustas Rooma vaimulikke ja aadlikke oma surivoodil 954 paavsti juuresolekul vanduma, et nad valivad Agapetus II surma järel uueks paavstiks tema poja Ottaviano.
Agapetus II kultuuriloos
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II müntidel esineb tema nimi ja Alberico II monogramm. Varasemate paavstide müntidel oli tihti esindatud Alberico nimi ja nende monogramm.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Agapetus II suri detsembris 955 Roomas ja maeti Lateraani basiilikasse.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artikkel Agapetus II kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Agapetus II kohta. (inglise keeles)
- Artikkel Triventost. (inglise keeles)
- Artikkel Termolist. (inglise keeles)
- Agapetus II dokumendid.
- 10. sajandi kardinalid.
Eelnev Marinus II |
Rooma paavst 946–955 |
Järgnev Johannes XII |