Sinod

Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi. Tänapäeval tähendab sinod ka mõne kiriku juhtorganit sõltumata sellest, kas see parasjagu istungit peab või mitte. Vahel viidatakse selle sõnaga ka kirikule, mida juhib sinod.

Sõna pärineb kreeka keelest: σύνοδος tähendab 'kogunemist', millele vastab ladina concilium ('nõukogu'). Algselt oli sinod piiskoppide kogunemine, selles tähenduses kasutatakse sõna katoliku ja õigeusu kirikutes tänini.

Mõnikord nimetatakse sinodiks oikumeenilist kirikukogu. Samuti tähistab see sõna mõne autokefaalse idakiriku piiskoppide kogu. Ka patriarhaalsete õigeusu kirikute igapäevane valitsemine on antud sinodi hoolde. Püha Sinod on Vene Õigeusu Kiriku kõrgeim juhtorgan kirikukogude vahel. Niinimetatud sinodaalsel perioodil (1721–1917), mil Vene Õigeusu Kirikus ei olnud patriarhi ja kirikukogusid kokku ei kutsutud, oli Pühim Valitsev Sinod Vene Õigeusu Kiriku alaline kõrgeim juhtorgan. Gruusia Apostlikku Autokefaalset Õigeusu Kirikut juhib Püha Sinod, mille pea on katoolikos-patriarh Ilia II.

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on sinod praostkonna esinduskogu. Iga praostkonna sinod valib ametisse praosti ja abipraosti, kelle kinnitab ametisse konsistoorium. Sinod valib ka praostkonna kolm esindajat kirikukogule. Sinodi võimuses on seada kogudustele koormisi. Selle otsused on kohustuslikud tervele praostkonnale, tema kogudustele ja ametiisikutele. Sinodi otsuse täitmise võib konsistoorium peatada, kuid mitte tühistada; kui sinod jääb oma otsuse juurde, võib konsistoorium suunata selle lõplikuks otsustamiseks kirikukogule. Igast kogudusest valib sinodi saadikud koguduse nõukogu.

• Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikiri (ptk 5.5 "Praostkonna sinod")
• Kiriku organisatsiooniline skeem EELK Rakvere Kolmainu koguduse kodulehel