Palavik

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri. Harilikult seostatakse palavikku mõne haigusega ja seda peetakse haiguse sümptomiks. Nii näiteks algab Ebola viirushaigus gripile omaste sümptomitega: väsimusega, kõrge palavikuga (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevaluga, lihasevaluga ja valuga rinnus, iiveldusega koos kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamisega ja isutusega.

Palaviku korral tuleks kindlasti teha eristusdiagnoos ja võimalusel teha mitmed laboratoorsed uuringud, selgitamaks välja palavikku põhjustavad tegurid.

Inimesel loetakse normaalseks kehatemperatuuriks vahemikku 36,5–37,5 °C, kuid see on siiski varieeruv – inimesel võib kehatemperatuur digitaalse termomeetriga mõõtes olla ka 35,5 °C ja seega temperatuuri tõus 37 °C-ni näitab sellel inimesel juba kõrgemat palavikku.

Palavik üle 42 °C võib olla eluohtlik.

Palavikuga käivad tavaliselt kaasas loidus, isutus, unisus ja keskendumisraskused.

Palavikku mõõdetakse haiguste diagnoosimisel ka koduloomadel.

Mesilaste letaalne kehatemperatuur on 48–50 °C.

Metsloomadel sõltub kehatemperatuur nii elupaigast kui ka aastaajast. Nii on rästikute jaoks surmav kehatemperatuur 37 °C, mis toob kaasa ülekuumenemuse.

Tundmata päritoluga palavikku põhjustavad mitmed pahaloomulised kasvajad – kroonilised leukeemiad, lümfoomid, metastaseerunud vähkkasvajad, neeruvähk, kolorektaalvähk, rinnanäärmevähk jt.

• hüpertsütokineemia
• ravimipalavik
• palavikuunenägu

Tsitaadid Vikitsitaatides: Palavik

Portaal Meditsiin

• Margus Lember, Ene Anijalg, Tundmata päritoluga palavik, Eesti Arst 2009; 88(1):62–68, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014)