Tšehhi

See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy.

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tšehhi Vabariik tšehhi Česká republika
Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Riigihümn	"Kde domov můj"
Pealinn	Praha
Pindala	78 866 km²
Riigikeel	tšehhi
Rahvaarv	10 900 555 (1.01.2024)[1]
Rahvastikutihedus	138,2 in/km²
President	Petr Pavel
Peaminister	Petr Fiala
Iseseisvus	Tšehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993
SKT	215,726 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	20 379 $ (2017)[3]
Valuuta	Tšehhi kroon (CZK)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.cz
ROK-i kood	CZE
Telefonikood	420

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

 Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

Vaata ka: Tšehhi Vabariigi peaministrite loend

• Iseseisvuseelsed
  • Petr Pitharti valitsus
  • Václav Klausi esimene valitsus
• Iseseisvusaegsed
  • Václav Klausi esimene valitsus
  • Václav Klausi teine valitsus
  • Josef Tošovský valitsus
  • Miloš Zemani valitsus
  • Vladimír Špidla valitsus
  • Stanislav Grossi valitsus
  • Jiří Paroubeki valitsus
  • Mirek Topoláneki esimene valitsus
  • Mirek Topoláneki teine valitsus
  • Jan Fischeri valitsus
  • Petr Nečasi valitsus
  • Jiří Rusnoki valitsus
  • Bohuslav Sobotka valitsus
  • Andrej Babiši valitsus

• Čechy ja Morava Kommunistlik Partei
• Kodanike Demokraatlik Partei
• Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei
• Roheline Partei
• TOP 09
• Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei
• Vabaduse Liit – Demokraatlik Liit

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad rändasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu^[millal?] on Tšehhis umbes 6000 juuti.

• Moraavia karst
• Tšehhi riigipeade loend
• Tšehhi köök
• Tšehhi Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Tšehhi lennukompaniide loend
• Tšehhi meedia
• Tšehhi jalgpallikoondis
• Tšehhi veinid
• UNESCO maailmapärand Tšehhis
• Tšehhi gooti arhitektuur

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tšehhi

• Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks Delfi, 1. jaanuar 2009
• Kaivo Kopli. Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president EPL, 3. jaanuar 2009
• Urmas Paet. Tšehhid lõhuvad eelarvamusi Postimees, 26. jaanuar 2009

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põhja-Makedoonia | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad