[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Rumeenia

Allikas: Vikipeedia

Rumeenia


rumeenia România
Rumeenia asendikaart
Riigihümn Deșteaptă-te, române!
Pealinn Bukarest
Pindala 238 397 km² [1][2] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel rumeenia
Rahvaarv 19 053 815 (2022)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 79,9 in/km²
President Klaus Iohannis
Peaminister Marcel Ciolacu
Iseseisvus 9. mai 1877
SKT 211,803 mld $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 10 819 $ (2017)[5] Muuda Vikiandmetes
Valuuta leu (RON)
Ajavöönd maailmaaeg +2/+3
Tippdomeen .ro
ROK-i kood ROU
Telefonikood 40

Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Riik piirneb põhjas ja kirdes Ukrainaga, kirdes Moldovaga, läänes Ungari ja Serbiaga ning lõunas Bulgaariaga. 1. jaanuarist 2007 on Rumeenia Euroopa Liidu liige.

Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast.

Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudža platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared.

Siseveekogud

[muuda | muuda lähteteksti]

Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu, Olt, Argeș ja Ialomița, mis kõik voolavad läbi Valahhia tasandiku. Siret ja Prut saavad alguse kirdest. Pikkuselt teine jõgi Mureș voolab 768 km lääne poole, et suubuda Ungaris Doonau lisajõkke Tiszasse.

Suuri järvi ei ole.

Rumeenia mullad on väga mitmekesised. Kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuid suur osa riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähem viljakad.

Valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuumad ja talved on külmad. Mägedes on eriti karmid talved. Sademete hulk on piirkonniti erinev, kõige rohkem sajab mägedes. Kliima on põllumajandusele üldiselt soodne. Pealinnas Bukarestis, mis asub Valahhia tasandikul, on juuli keskmine temperatuur 23,3 °C ja jaanuari keskmine temperatuur −2,8 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 580 mm.

Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. Mägedes on kõige tavalisemad puud nulg ja kuusk. Madalamatel nõlvadel on kasvavad pöögi-, tamme- ja teiste lehtpuude metsad. Tasandikke katab rohi, puud kasvavad üksikult. Doonau deltas on suured pilliroo- ja teiste veetaimede alad.

Imetajatest võib mainida mägikitse, karu, ilvest, hirve, hunti, rebast, mäkra ja tuhkrut.

Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad ja raisakotkad. Pelikanid on tavalised Doonau deltas.

On ka palju liike mere- ja mageveekalu.

Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on kokku kuivanud. Maagaasivarud on palju suuremad. Sütt on vähe.

Mineraalsetest maavaradest leidub vaske, boksiiti, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. On ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nendest maardlatest on piisavad sisemaisteks vajadusteks, kuid rauamaaki tuleb importida.

Rahvuslill on koerkibuvits.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Rumeenia haldusjaotus

Rumeenia jaguneb pealinnaks ja 41 maakonnaks:

Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli järgmine:

Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

Suuremad linnad on Bukarest, Iași, Constanța, Timișoara, Galați, Cluj-Napoca, Craiova ja Brașov.

 Pikemalt artiklis Rumeenia ajalugu

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Rumeenia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus