[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Tšehhi

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 14. november 2024, kell 19:43 kasutajalt 188.86.27.57 (arutelu) (Haldusjaotus)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
 See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy.

Tšehhi Vabariik


tšehhi Česká republika
Tšehhi asendikaart
Riigihümn "Kde domov můj"
Pealinn Praha
Pindala 78 866 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel tšehhi
Rahvaarv 10 900 555 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 138,2 in/km²
President Petr Pavel
Peaminister Petr Fiala
Iseseisvus Tšehhoslovakkia jagunemisel
1. jaanuaril 1993
SKT 215,726 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 20 379 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Tšehhi kroon (CZK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .cz
ROK-i kood CZE
Telefonikood 420
Tšehhi kaart

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

 Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Tšehhi haldusjaotus
Tšehhi maakonnad

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad rändasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu[millal?] on Tšehhis umbes 6000 juuti.

  1. Q125984191, vaadatud 19.05.2024.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]