Hummel
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Hummel
| |
|---|---|
| Hummeli tehnilised andmed | |
| Pikkus | 7,17 m |
| Laius | 2,97 m |
| Kõrgus | 2,81 m |
| Kaal | 24,4 t |
| Kiirus | maastikul 20, maanteel 42 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 130, maanteel 215 km |
| Suurtükk | 150 mm haubits sFH 18/1 L/30 18 mürsku |
| Kuulipildujad | 1×7,92 mm MG 34 või MG 42 600 padrunit |
| Soomus | 10–30 mm |
| Mootor | 12-silindrine Maybach HL120TRM |
| Mootori võimsus | 300 hj |
| Meeskond | 6 inimest |
Hummel (kimalane), täisnimetusega Panzerfeldhaubitze 18M auf Geschützwagen III/IV (Sf) Hummel (SdKfz 165) oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal toodetud kaudtuleotstarbeline liikursuurtükk.
Hummel oli üks maailma esimesi liikurhaubitsaid, mis ehitati kohandatud šassiile Geschutzwagen III/IV. Selle šassii loomiseks kasutas firma Deutsche Eisenwerke Panzer III Ausf. J rooli- ja juhtimisseadmeid ning Panzer IV Ausf. F veermikku, mootorit ja jahutussüsteemi. Masin oli relvastatud 150 mm haubitsaga, mis oli võimeline tulistama 43,5 kg kaaluvat mürsku 13,3 km kaugusele.
Hummelid olid tanki- ja soomusgrenaderidiviiside suurtükiväe pearelvadeks alates 1942. aastast. Tänu mobiilsusele said Hummelid rinde eesotsas olevate tankide kannul liikuda ja vajadusel ka oma haubitsate vahendusel tuge pakkuda ning rünnakuid läbi viia, vahetades kiiresti positsiooni. Hummeli meeskond ei olnud eriti hästi turvatud. Puudus katus, halva ilma eest kaitses ainult puldan ning soomus oli vaid 50 mm paks. Vaenlase äkilise rünnakuga oli võimalik masin kiiresti hävitada, näiteks käsigranaadiga.
Kokku ehitati Hummelit aastatel 1942–1945 firmas Alkett 666 masinat. Aastatel 1943–1944 ehitas firma Deutsche Eisenwerke Hummeli šassiile 150 laskemoonaveokit (Munitionsträger Hummel).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hummel |
- World War II Vehicles! Hummel inglise keeles