StuIG 33
SturmInfanterieGeschutz 33
| |
|---|---|
| StuIG 33 tehnilised andmed | |
| Pikkus | 5,40 m |
| Laius | 2,90 m |
| Kõrgus | 2,30 m |
| Kaal | 21,0 t |
| Kiirus | maastikul ? ja maanteel 20 km/h |
| Käiguvaru | maanteel 85 ja maanteel 110 km |
| Suurtükk | 150 mm sIG 33/L11,4 30 mürsku |
| Kuulipildujad | 7,92 mm MG 34 600 padrunit |
| Soomus | 10 kuni 80 mm |
| Mootor | 12-silindriline Maybach HL 120TRM |
| Mootori võimsus | 300 hj |
| Meeskond | 5 inimest |
StuIG 33 täisnimetusega SturmInfanterieGeschutz 33B ja tähisega Sd. Kfz 141/1 oli Saksamaal Teise maailmasõja ajal toodetud liikursuurtükk, mida firmas Alkett (Almarkische Kettenfabrik GmbH) ehitati 1942. aastal kokku 24 masinat.
1941. aasta lõpul tuli Ferdinand Porsche välja ideega luua Panzer III veermikule 150 mm haubitsaga sIG 33 relvastatud ning täielikult soomusega kaetud liikumatu torniga liikursuurtükk. Kuigi Heereswaffenamt (relvastusamet) ei näidanud üles erilist vaimustust masinast, alustas firma Alkett uue masina projekteerimist 1942. aasta alguses. Katsepartiina telliti 24 masinat ning neist 12 pidid valmis saama juba sama aasta juuni lõpuks. Liikursuurtükid said nimeks SturmInfanterieGeschutz 33 (StuIG 33), kuid on kasutatud ka nime Sturmpanzer 33. Sügisel alanud Stalingradi lahingu tõttu kiirendati ka StuIG 33 tootmist. Esimesed masinad jõudsid Stalingradi alla oktoobris 1942 ning osutusid väga heaks, kuid lõpuks kaotati sealsetes lahingutes 24 masinast 16. Ülejäänud masinad võtsid 22. tankidiviisi koosseisus osa Kurski lahingust ja lahingutest Dnepril.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Achtung Panzer! StuG III – StuG IV inglise keeles