Pihkva

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Pihkva
vene Псков (Pskov)
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt
Pihkva lipp Pihkva vapp
Pindala: 96,0 km²
Elanikke: 189 315 (1.01.2023)[1]
Koordinaadid: 57° 49′ N, 28° 20′ E

Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Linn on Pihkva oblasti keskus.

Pihkva on oblasti halduskeskus ja haldusjaotuse raames toimib ka Pihkva rajooni halduskeskusena, kuigi rajooni koosseisu ei kuulu. Pihkva linn on haldusüksus, mille staatus on võrdne rajoonide omaga.

• 175 724 (1979)
• 203 789 (1989)
• 200 000 (2005)
• 197 000 (2006)
• 194 600 (1. septembril 2007)^[2]
• 194 200 (2008)
• 193 000 (2009)
• 191 800 (2010)
• 210 340 (2020)
• 189 300 (2023)

Rahvaloenduse alusel oli 2010. aastal linnaelanikke koosseisus 93,9% venelasi; 1,9% ukrainlasi; 1,1% valgevenelasi, 0,4% armeenlasi. Loenduse andmetel elas linnas ka 154 eestlast, mis oli 0,08% elanikest.^[3]

Pihkva on rohke kõrghaljastusega linn, parkide ja haljasalade kogupind on ligikaudu 40 hektarit.

Linnas paiknevad muuhulgas Linnapark, Puškini nimeline kultuuri- ja puhkepark, Pihkva jõe park, Riia park, Kutuzovi aed, ehitajate park, langenud kangelaste skväär, atraktsioonide park, botaanikaaed, lastepark, dendropark jt.^[4]

 Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. Arheoloogiliste uuringute alusel on teada, et 10.–11. sajandil elasid piirkonnas idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim, aga ka soome-ugri, balti ja skandinaavia hõimude esindajad.^[5] Varasem asula kujunes hiljem linnaks.

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmamainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.^[6] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis hoidis enda kontrolli all Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.^[7]

Kiievi-Vene riigi koosseisus oli Pihkva Pihkva vürstiriigi keskus, kuid läks 1136. aastal Novgorodi vürstiriigi võimu alla.^[8]

Pihkvalased osalesid koos Riia piiskopi ja riialastega ka sõjaretkedel Eestisse (1210/1211. aasta talvel Soontaganasse).^[9] 1212. aastal tungisid sakalased Lembitu juhtimisel Pihkvasse ja rüüstasid linna.^[10] 1240. aastal hõivasid linna Saksa ordu väesalgad, kuid 1242. aastal vallutas Aleksandr Nevski linna tagasi.^[8]

14.–16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn^[11]

1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.

Aastatel 1562–1582 toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 1581–1582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.

Pihkva oli oluline kaubanduskeskus, 1914. aastal sai linn oma elektrijaama ja elektritrammiliini.

Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn uuesti Punaarmee kätte.

Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.

Linnas paikneb rohkelt ettevõtteid, nende seas:

• AVAR (ОАО "АВТОЭЛЕКТРОАРМАТУРА"), mis tegeleb elektriseadmete tootmisega sõiduautodele, veoautodele, bussidele ja traktoritele (releed, lülitid, kaitsmed, jm elektroonikatooted);
• Ettevõte Elementum (ООО "Элементум") toodab külmutuskappe, soojuspumpasid ja soojusvaheteid.;
• Tehas Zavod ToltŠit (ЗАО "Завод Точлит") on spetsiaaliseerunud valutoodetele (legeeritud terased, malm);
• Õmblusvabrik Slavjanka (ЗАО "Псковская швейная фабрика „Славянка“") mille kaubamärk on Truvor jt.

Pihkvast 6 kilomeetrit kagus asub Pihkva rahvusvaheline lennujaam, mida kasutatakse ka sõjaväelennuväljana.

Pihkvas paiknevad ka

• Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis, kõnekeeles Pihkva dessantdiviis.^[12]
• 2. üksik spetsnazi brigaad (2-я отдельная ордена Жукова бригада специального назначения)
• 334. sõja-transpordi-lennuväe polk (334-й Берлинский Краснознаменный военно-транспортный авиационный полк) Il-76MD, Il-78, Il-76MD-90A

Pihkval on järgmised sõpruslinnad^[13]

7. juulil 2019 kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 10 Pihkva ajaloolist ehitist, sealhulgas Peaingel Miikaeli kirik (Церковь Михаила Архангела с Городца), Kosmase ja Damianose kirik (Церковь Козьмы и Дамиана с Примостья), Pihkva Jumalailmumise kirik (Церковь Богоявления), Snetogorski kloostri Jumalaema Sündimise kirik (ансамбль Снетогорского монастыря: собор Рождества Богородицы), Ristija Johannese kirik (Собор Рождества Иоанна Предтечи) jt.^[14]

• Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pihkva

Vikisõnastiku artikkel: Pihkva

• Pihkva veebileht