Vene tänav

• Vene 1 // Vanaturu kael 7
• Vene 2 // 4 // Viru 1 – Djomini kaubamaja. Ärihoone, ehitusperioodid, 1841–1917. Viru ja Vene tänava nurgal, omaaegse turu ääres avas oma koloniaalkaupluse 1816. aasta 25. novembril Peterburist tulnud Vassili Djomin. Ta juhtis äri aastail 1826–1848, siis astus tema asemele poeg Vassili 1848–1909. Siis võttis kaubamaja juhtimise üle asutaja pojapoeg Konstantin Djomin. 1831. aastal ehitati vana ühekorruselise maja asemele suurem hoone.^[2] Kultuurimälestis nr 22253.^[3] Tänapäeval Demini Kaubanduskeskus^[4] ja eluruumid.

• Vene 5 – kolmest majast koosnev liithoone asub Raekoja platsi äärses kvartalis. Kinnistu piirid on kujunenud sajandite vältel üksikute kinnistute kokkuliitmisel. Hoone fassaadid on suunatud Raekoja platsi, Vene tänava ja Apteegi tänava poole. Vanim teade kinnistu kohta pärineb 1333. aastast. Aastatel 1766–1918 oli kinnistu Venemaa keisririigi omandis, kes asutas hoonete kompleksis Läänemere laevastiku ohvitseride kasiino. Praegune ruumijaotus ja sisekujundus pärineb 19. sajandi teisest poolest. 1918. aasta novembris-detsembris olid hoones Eesti Vabariigi Ajutise Valitsus ja selle ministeeriumid. 1919. aastal oli hoones Tallinna garnisoni komandandi kantselei, laskeplatside komandandi kantselei ja Kaitseliidu Tallinna maleva II pataljoni kantselei ning kaitseliidu peastaap. Kuni 1940. aastani tegutses hoones Eesti Vabariigi Ohvitseride Keskkogu klubi-kasiino. Hoone teise korruse ruumides tegutses aastatel 1934–1939 Eesti Vabadussõja muuseum. Teise maailmasõja ajal paiknes hoones 22. Territoriaal-Laskurkorpus. Aastatel 1940–1957 asus hoones Nõukogude Läänemere laevastiku ohvitseride maja. Pärast 1957. aastat tegutses hoones Tallinna Haridus- ja Teadusala Töötajate Maja. 1990. aastast alates nimetati see ümber Tallinna Õpetajate Majaks. Hoone fassaadid 18.-19.sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3472.^[5]
• Vene 6 – endine parun Maydelli maja. 20. sajandi alguses tegutses hoones Vene tänav 6, Peterburi-Riia Kommertspanga Tallinna osakond. Enne teist maailmasõda asus hoones ka Tallinna Juudi Ühispank^[6] Meistrite Hoov^[7] ja Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna maja (aastani 2013 Tallinna Toomklubi). Elamu Vene 6 hooviansambliga, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3099.^[8]

 

• Vene 9 asub Tallinna Kommertspanga (Revaler Handels-Bank) tellimusel Peterburist pärit arhitekti Peter Schreiberi projekti järgi 1878. aastal ehitatud algselt neljakorruseline hoone, millele hiljem ehitati juurde kaks korrust. Pärast Eesti iseseisvumist võeti hoone kasutusele Tallinna postimajana, posti- ja telegraafikeskusena, hoones asus peapostkontor, Tallinna telefonivõrk ja Majandusministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsus. Tallinna postkontor asus hoones 1. oktoobrist 1887 ja tegutses seal kuni 15. septembrini 1940. Hoone säilitas sama otstarbe Eesti NSV ajal, kui seal asus Tallinna Kesktelegraaf ja Tallinna Telefoni Kaugejaama kõnepunktid ja ka Eesti iseseisvuse taastamise algaastatel. Hoones asus Eesti Sideamet. 2005. aastal taastati Teises maailmasõjas hävinud majatiib ja tänapäeval asub hoones Hotell Telegraaf.^[9]
• Vene tänav 10 – elamu Vene 10 hooviansambliga on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3100.^[10]
• Vene tänav 11 asunud keskaegsed hooned põlesid 1944. aastal. Varemed lammutati, asemele ehitati tüüpprojekti järgi Tallinna Laevamehaanika Tehase tööliste korterelamu.^[11]

 

• Vene 12 – Katariina gildi hoone, kultuurimälestis nr 3101.^[12]

Katariina käik

• Vene 13 – Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja, Mihkli Gild. Linnaelamuna ehitatud Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja kapten-leitnant Constantin von Ungern-Sternberg`i valduse ajal, hiljem Brewernite valduses. 1944. aastal sai hoone sõjategevusest kannatada ja maja taastati Tallinna Merekooli ühiselamuks^[13]
• Vene 14 – Theatrumi hoone, Püha Katariina kloostri aidahoone, kultuurimälestis nr 1245.^[14] Eesti NSV ajal asus hoones Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kinomehhaanika Tehase tsehhid, kus valmistati kinoprojektsiooni aparatuuri, filmimonteerimise laudu ja muud sisseseadet kinoteatrite ning stuudiote jaoks^[15]
• Vene 15 hoones tegutses enne teist maailmasõda: 1919–1920 Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Keskkool, 1920–1923 Tallinna Linna III Tütarlaste Gümnaasium, 1923–1937 Tallinna Linna Saksa Tütarlaste Humanitaargümnaasium, 1932–1940 Tallinna Saksa Tütarlaste Eragümnaasium, 1934–1937 Tallinna Saksa Tütarlaste Erakeskkool 1937–1940 Tallinna Saksa Tütarlaste Eraprogümnaasium^[16] Tänapäeval hoones Vene tn 15 // Pühavaimu tn 8 tegutseb Vanalinna Hariduskolleegiumi VHK Põhikool.
• Vene 16 – Trükikoda Edu.
• Vene 14a, 16/1, 16/2 – endise Püha Katariina kloostri hooned.^[17]
• Vene 17 – keskaegne kaupmeheelamu. Elamud Vene 17, 14.–20. sajandist on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3102.^[18][19][20] Hoones asub Tallinna Linnamuuseum.
• Vene 18 – Tallinna Peeter-Pauli katedraal. Kultuurimälestis nr 1246.^[21]
• Vene 19 – endine Eestimaa kubermangu ülemsekretär Alexander Frese maja. Kinnistu 222 kuulus Frese perekonnale 1783. aastast alates kuni 1939. aastani. 1878. aastast üüris hoones ruume Tallinna linnavolikogu, hoones asus linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli Tallinna linnapea vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (linnapea 1878 – 1883), Thomas Wilhelm Greiffenhagen (1883 – 1885) ja ka Viktor Karl Jakob von Maydell (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba linnakantselei jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi Tallinna raekotta^[22]
• Vene 20 // Munga tänav 2 – elumaja, äriruumidega. Vene 20 kinnistul asus aastatel 1259–1519 Ojamaa Roma kloostri Kolga kloostrimõisa Kolga kloostriõu. Kühne maja
• Vene 22 – Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone. Hoones Vene 22 hakkas 1800. aasta kevadel tegutsema triviaalkool, mis 1805. aastal muudeti Tallinna kreiskooliks. 19. sajandi lõpul muudeti neljaklassiliseks linnakooliks. 1920. aastal anti hoone Tallinna Õpetajate Seminari kasutusse. 1941. aastal, pärast Õpetajate Seminari kolimist Narva maanteele, asus Vene tänava koolimajja Tallinna Merekool. Hiljem asus Eesti NSV ajal, majas NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi Tallinna Merekalanduse Tehnikum^[23] ja 11 Mittetäielik Keskkool (hiljem 8-klassiline Kool), ja aastast 1988 Tallinna 13. Õhtukeskkool^[24].
• Vene 21 // 23 – Vanalinna Hariduskolleegium. Elamu Vene 23 on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 3103.^[25]. Vene 23 hoones tegutses Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu Tallinna Linna Politseivalitsus. 1930. aastail asus Vene tänav 23, Tallinna Linnavalitsuse tööbörsi ja Töökaitseosakond.

 

• Vene 24 – õigeusuliste Tallinna Nikolai kirik. Hoone ehitati 1822–1827 klassitsistlikus stiilis arhitekti Luigi Rosca projekti järgi. Kuid praeguse kiriku kohal oli õigeusu kirik juba 1420. aastatel.
• Vene 25 – elamus asus aastatel 1821–1928 vangla ja kuni 1889. aastani ka Tallinna linna politseivalitsus. 1894. aastast oli vanglahoone, Vene tänava eeluurimisvangla. 1875–1879 ehitati tagahoovi spetsiaalne neljakorruseline kongidekorpus. Enne teist maailmasõda asus hoones Tallinna Linna Koolivalitsus.
• Vene 28 //Uus tänav 19 – Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja, endine parun Étienne^[26] Girard de Soucantoni maja
• Vene 29 – Paul Kerese Malemaja.
• Vene 31 hoones tegutses 20. sajandi alguses Eestimaa Saksa Seltsi era-poeglaste kool ja enne uue maja valmimist Tallinna Õpetajate Seminar. Tänapäeval Püha Miikaeli kooli hoone.
• Vene 33 – elu- ja ärihoone, mis asub Tallinna vanalinna 19. kvartalis, on osa sajandite jooksul mitmest kinnistust kujunenud suuremast hoonetekompleksist Olevimägi 12 // 14 ja Vene 33 // 35 // 37. Kuni 19. sajandini paiknesid hoone kohal mitmed majapidamishooned, Vene 33 hoonet kasutati aida ja hobusetallina. 19. sajandi teises pooles omandas järk-järgult kõik kompleksi kuulunud majad aadlisuguvõsa Girard de Soucanton. Seni keskaegse ilmega püsinud kaubaluukide ja väikeste akendega Vene 33 hoone ehitati 1893. aastal ümber uusrenessanss-stiilis elamuks. Projekti autor oli arhitekt Rudolf von Engelhardt. Kompleksi hoovis on kollektsionäärist paruni Arthur Girard de Soucantoni ajast säilinud kaks seina müüritud gooti roosikivi ja kaks Põhjasõja-aegset kahurit.

•  
  Vene tänav 1
•  
  Vene tänav 6, 4, 2 (vasakul)
•  
  Vene 5 // Raekoja plats 14
•  
  Vene 6
•  
  Vene tänav 7
•  
  Vene 10
•  
  Vasakul Vene 9, 11 ja 13, paremal Vene 12 ja 14
•  
  Vaade Vene 11 hoonele hoovist
•  
  Vene 12
•  
  Vene 13
•  
  Tallinna Linnamuuseumi hoone, Vene 17
•  
  Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli ning Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumihoone, Vene 22
•  
  Vene 23
•  
  Vene 25
•  
  Elamu Vene 27
•  
  Vene 28
•  
  Paul Kerese Malemaja, Vene 29
•  
  Vene 29, 31, 33

 

Esialgu kandis tänav Munga tänava (1364 – ladina keeles platea monachorum) nime, sest selle ääres asusid Tallinna dominiiklaste klooster, lisaks veel Ojamaa Roma, Dünamünde ja Padise ning Kärkna kloostri valdusi.

Juba 12. sajandil tegutsesid sellel tänaval ida poolt tulnud kaupmehed ja paiknes venelaste (algul novgorodlaste, hiljem moskvalaste) kaubahoov, kus vähemalt alates 1422. aastast oli õigeusu kirik, mille kohal tänapäeval on Tallinna Nikolai kirik. Sellepärast kinnistus tänavale pärast kloostri ja kloostrivalduste likvideerimist 16. sajandil toimunud reformatsiooni käigus Vene tänava nimi.

Saksa keeles kandis tänav veel 19. sajandil nime Mönchenstrasse (Munga tänav), alates 1872. aastast kuni 19. sajandi lõpuni endises dominiiklaste kloostri aidas asunud relvalao (arsenali) järgi nime Rüststrasse (Relva tänav), kuid 20. sajandi algul kinnistati nimi Russstrasse (Vene tänav).

Vene keeles on tänavanimi üldjuhul olnud kirikupühakust tulenevalt Никольская улица (Nikolai tänav), vahel harva kasutati ka otsetõlget saksa keelest Русская улица (Vene tänav).^[27][28]