Kaitseliidu Tallinna malev

Maleva koosseisus on umbes 2000 kaitseliitlast ja lisaks allorganisatsioonides umbes 500 liiget.

Kaitseliidu Tallinna maleva pealik on aastast 2023 kolonel Tarmo Luhaäär.

Malev jaguneb malevkondadeks ja kompaniideks.

Territoriaalsed allüksused

• Lääne malevkond – Mustamäe ja Haabersti linnaosa
• Nõmme malevkond – Nõmme linnaosa
• Ida kompanii – Pirita ja Lasnamäe linnaosa
• Lõuna kompanii – Kesklinna ja Kristiine linnaosa
• Põhja kompanii – Põhja-Tallinna linnaosa

Eksterritoriaalsed allüksused

• Toompea malevkond
• Kalevi malevkond
• Akadeemiline malevkond
• Valvekompanii
• Maleva orkester
• Meredivisjon
• Rannikukaitse Üksikkompanii

Maleva staap paikneb Lauluväljaku juures Narva maantee 81, enne seda 1992–1993 Vana-Viru tänaval ja 1993. aastal Narva maantee 77. Maleva käsutuses on 2 lasketiiru ja õppekompleks Nõmmel.

Tallinna ja Harjumaa kaitseliidud olid 11. novembri 1918. aasta korralduse alusel koos ja allusid ühisele ülemale. 17. detsembril vastu võetud põhikirja § 19. nägi ette nende lahutamise võimaluse. Töö rohkuse ja liiga laialdase ala tõttu eraldaski kolonel Oskar Raudvere Tallinna maleva Kaitseliidu Harju malevast 1. jaanuarist 1925. aastal. Ta jäi ise juhtima Tallinna malevat ja tema abi major Eduard Saulep Harju malevat. Käskkirjaga nr. 2680 kaitseväele sanktsioneeris kaitseminister 18. märtsil 1925. aastal malevate eraldamise.

Tallinna maleva propagandapealik oli kirjanik Ernst Peterson-Särgava.

Tallinna Maleva staabi ruumid asusid 1924. aastal ja 1925. aasta alguses Tallinna komandantuuris Tallinna-Harju rahvaväe ülema asutise juures. Kui Kaitseliidu peastaap 1925. aasta märtsis ostis endale Kaarli tänav nr. 8 majad, siis kolis Kaitseliidu Tallinna maleva asjaajamine komandantuurist ka peastaabi ruumidesse. 1928. aastal kavandati maleva maja ehitamist ja hoone ehitus toimus insener Artur Perna plaani järgi. Uude kahekorruselisse majja plaaniti mahutada maleva klubi, võimla ühes riietumis- ja duširuumidega, õpperuumid, õppesaal, maleva ja malevkondade staabid, naiskodukaitse ringkond, noorkotkad, arsti, instruktorite ja külalistoad. Keldrikorrusele ehitati ka 50 m pikkune siselasketiir, ladu ja veeremänguruum. 1929. aasta 31. augustil toimus aadressil Kaarli tänav 10 asuva maja pidulik sisseõnnistamine.

Tallinna maleva koosseis 1939. aasta lõpus

Üksused ja liikmete arv

• Maleva staap – 34
• Põhja malevkond – 398
• Ida malevkond – 314
• Lõuna malevkond – 443
• Kalevi malevkond + orkester – 416
• Toompea malevkond – 474
• Sadama malevkond 239
• Nõmme malevkond + orkester – 257
• Kopli malevkond + orkester – 174
• Tehniline malevkond + purilennusalk – 280
• Kergedivisjon: 410
  • ratsaeskadron
  • suusk-ratturite eskadron
  • mootorratturite eskadron
  • autoeskadron
  • sidekomando
• Raudtee-üksikpataljon 303
• Üksik-soomusauto kompanii 82
• Üksik-sidekompanii 105
• Üksik-kuulipildujakompanii 62
• Üksik-gaasikaitsekompanii 42
• Maleva orkester – 106
• Suurtükiväerügement:
  • staap 12
  • välisuurtükiväe divisjon – 300
  • Viimsi divisjon – 244
  • Suurupi divisjon – 229
  • Naissaare patarei – 45

• Naiskodukaitse Tallinna ringkond – 740
• Noorkotkad 1600
• Kodutütred 1224

KOKKU oli Tallinna malevas – 8533 liiget^[viide?]

Maleva taastamine sai alguse 1990. aasta märtsis ja kuni sama aasta maini peeti Tallinna linnaosades taastamiskoosolekuid ning moodustati üksikrühmi (Nõmmel 29. märtsil, Mustamäel 10. aprillil, Tondil 26. aprillil, Kesklinnas ja Lillekülas 26. aprillil ning Lasnamäel 4. mail). Moodustati kaks malevkonda: Tallinna I malevkond (pealik Imre Annus) ja Tallinna II malevkond (pealik Tõnu Järv). I malevkond asutati 4. märtsil 1990. II malevkond koondati üksikrühmadest kokku juunis 1990. Vastavalt Kaitseliidu ülema päevakäsule nr 9, 31. maist 1991 ühendati I ja II malevkond kokku Tallinna malevaks.

Aastatel 1992–1993 asus maleva staap Vana-Viru tänaval ja 1993. aastal aadressil Narva maantee 77.^[viide?]

2000. aastal viidi Nõmme malevkond taas Kaitseliidu Tallinna maleva koosseisu, nagu see oli enne 1940. aastat.

2003. aastaks oli malevas välja kujunenud viis territoriaalset malevkonda: Ida, Lääne, Lõuna, Nõmme ja Põhja malevkond; neli eksterritoriaalset malevkonda: Akadeemiline, Kalevi, Sadama ja Toompea malevkond; lisaks staabikompanii ja maleva orkester. Formeeriti ka valve- ehk korrakaitsekompanii.

• 11. november 1918 – 15. detsember 1918, Peeter Kann
• 15. detsember 1918 – 1919, Theodor Rõuk
• 11. märts 1920 – 9. mai 1920, Konstantin Erm
• 9. mai 1920 – 6. mai 1920, K. Semjonoff
• 6. mai 1921 – 9. juuni 1921, Viikmann
• 9. juuni 1921 – 15. märts 1924, Eduard Saulep
• 15. märts 1924 – 1. aprill 1925, Oskar-Aleksander Raudvere
• 1. aprill 1925 – 15. september 1934, kolonel Friedrich-Karl Pinka
• 1934–1936, major Rudolf Lints Tallinna maleva pealiku kt ja maleva pealik
• 1936. aasta juunist kuni detsembrini, Hans Hirvelaan
• 1939 – 28. juuni 1940, kolonelleitnant Rudolf Lints

---

• 31. mai 1991 – 1. september 1992, Tõnu Järv^[1]
• 1. september 1992 – 1. märts 1994, Hillar Tint
• 1. märts 1994 – 10. jaanuar 2005, Mart Puusepp
• 10. jaanuar 2005 – märts 2007, Kajari Klettenberg
• 1. märts 2007 – detsember 2012, Eduard Nikkari
• ,jaanuarist 2013 – juuli 2016, Lauri Abel
• 1. augustist 2016 – 1. oktoober 2018, Toomas Väli
• 1. oktoobrist 2018 – 1. august 2020, Janno Märk
• 1. augustist 2020 – 2023, Kalev Koidumäe
• alates 11. augustist 2023 kolonel Tarmo Luhaäär

• Kaitseliit
• Harju malev
• Noorte Kotkaste Tallinna malev
• Mustad Kolonelid‎‎

• Tallinna maleva koduleht