Tallinna Merekolledž

 

 

Tallinna Merekool asus koolimajas Vene tänav 22, 1941. aastast, pärast Tallinna Õpetajate Seminari kolimist Narva maanteele. Pärast teist maailmasõda Eesti NSV ajal, asus NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi Tallinna Merekalanduse Tehnikum taas Vene tänav 22 koolimajas Tallinna Merekalanduse Tehnikum valmistas ette juhtivaid keskastme kaadreid NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi, temale alluvate asutiste, ettevõtete ja kalurite ühistute jaoks.

 

Tallinna Merekalanduse Tehnikumis oli 3 osakonda:

• a) tehnoloogia osakond — valmistas ette kalasaaduste tehnolooge, kombinaatide ja teiste kalatöötlemise ettevõtete juhatajaid, instruktoreid, kalasaaduste kvaliteedi inspektoreid ja laborante;
• b) laevajuhtimise osakond — valmistas ette tüürimehi-kapteneid;
• c) püügitehnika osakond — valmistas ette kalapüügi tehnikuid, püügiettevõtete juhatajaid, kalapüügi instruktoreid ja inspektoreid^[1].

Õppeaja kestus oli 3 ½ aastat + ½ aastat diplom-projekti valmistamiseks.

Kooli võeti vastu mõlemast soost 7-klassilise haridusega õpilasi 14–30 aasta vanuses.

 

Aastakümnete jooksul nimetati õppeasutus mitu korda ümber:^[2]

• Tallinna Merekalanduse Tehnikum
• 1956 – Tallinna Kalandustehnikum
• 1965 – Eesti NSV Kalatööstuse tootmisvalitsuse, Tallinna Kalatööstuslik Merekool (vene k. Таллинское мореходное училище рыбной промышленности^[3])
• 1984 – NSV Liidu Kalamajandusministeeriumi Kalatööstuslik Merekool („kilukool“) (vene k. ТМУРП, Таллинское Мореходное Училище Рыбной Промышленности)
• 1989 – Tallinna Merekolledž

1958. aasta sügisel asus kool hoonesse Luise tänav 1/3, 1962. aastal anti Tallinna Kalandustehnikumi käsutusse praegune Toompuiestee 3 hoone. 1967. aastast võeti Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli õppima ka Kuuba, Vietnami ning Aafrika ja Aasia riikide noori. 1972. aastal valmis Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli kuuekorruseline ühiselamu ja õppehoone ja hiljem ka siseujula Endla tänav 4.

1. jaanuaril 1992 liideti Tallinna Merekolledž, Tallinna Merekool ja Tallinna Kutsekeskkool nr 1 ning moodustati Eesti Merehariduskeskus.^[2]

Tallinna Merekalanduse Tehnikumi avamisel 1945. aastal oli direktor Osvald Avango^[4] (1902–1947). Koolis oli seitse õpetajat, neist kolm kohakaaslased.^[5]

Esimeste õpetajate seas olid Johan Jansen, Oskar Lubi^[6], Kulno Olev (meresõnastike koostaja). 1960. aastal lisandusid Alfred Teaste^[7], Hermann Tõnisoo (1890–1974), Herman Sergo (1911–1989) ja V. Lepik. Hillar Lauri oli merekooli ülema asetäitja õppetöö alal ja tehniliste ainete õpetaja. Elmar Daniel Päss folklorist, merekoolis raamatukoguhoidja. Aastatel 1966–1973 oli Tallinna Kalatööstusliku Merekooli ülem Juri Vassiljev^[8].

Koolihoone Luise tn 1 lammutati 2020. aasta septembris.

1965. aastal kehtestati koos tehnikumi merekooliks nimetamisega poolsõjaväeline organisatsioon. Õpilased nimetati kursantideks, nad said tasuta majutuse, toitlustuse, sõjalaevastiku madruse lähedase vormiriietuse, rahuldava õppeedukuse korral stipendiumi 6 rubla kuus. Kasvatustööga tegeles riviosakond, kursandid olid paigutatud ühiselamus (ekipaažis) nn roodudesse, õppegrupp moodustas rühma, milles omakorda neli jagu. Roodukomandörideks olid mereväe eruohvitserid. Rooduvanemad, rühmavanemad ja nende abid olid määratud kursantide seast. Regulaarselt toimus riviõppus, kehtis linnalubade süsteem. Ühine liikumine linnas toimus rivikorras. Kursantide ametlik suhtlemine ohvitseride ja õppejõududega toimus sõjaväelises stiilis, standardsete kõnevormide ja kirjalike raportite kaudu.

Eesti ja vene õppekeelega kursusi oli umbes ühepalju. Eesti õpperümades toimus enamik õppetööd eesti keeles, samuti oli eestikeelsete osapoolte puhul lubatud eestikeelne ametlik suhtlus.

Kursandid olid vabastatud ajateenistusest. Kooli lõpetamise järel läbisid kursandid kuuenädalase sõjaväelaagri, mille järel said 2. klassi madruse (2 triipu pagunil) auastme ja arvati reservi.

Kalatööstusliku merekooli kursantide elukorraldust peeti leebemaks kui Tallinna Merekooli oma.

• Värner Lootsmann (Tallinna Kalatööstuslik Merekool)
• Aksel Kalju Siemer, 1976–82 „Eesti Kalatööstuse“ peadirektori asetäitja, 1987–93 Kolhoosidevahelise Projekteerimis- ja Tehnikabüroo juhataja, aastast 1993 RAS-i Ookean peadirektori I asetäitja – laevastikudirektor. Eesti NSV teeneline kalur (1973).
• Friedrich Tamm, sotsialistliku töö kangelane (1971), Eesti NSV teeneline kalur (1966)
• Vladimir Susski, 1984–89 Eesti Kalatööstuse peakapten – meresõiduteenistuse ülem, NSV Liidu riiklik preemia (1982), Eesti NSV teeneline kalur (1972)
• Arvi Nordmann oli eesti merendusteadlane ja raadioinsener, merekeele nõukoja liige. Temalt on ilmunud artikleid ja raamatuid Eesti mereharidusest ja meremeestest. Kalandustehnikumi teemal kogumik "Vanasti olid laevad puust, kuid mehed rauast..." 175 lk. 2009.^[9]

• Tallinna Merekolledž Merevikis
• Vilistlaste veebileht (vene keeles)