Tallinna linnavolikogu

Tallinna linnavolikogu valitakse Tallinna linna hääleõiguslike elanike (Eesti kodanike ja mittekodanike) poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimine on salajane.

2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valitud Tallinna linnavolikogu 10. koosseisus on esindatud ISAMAA Erakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Keskerakonna, Erakonna Eesti 200, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.^[1] Volikogu volitused algasid 11. novembril 2021.

Tallinna linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

Linnavolikogu kinnitab alalised komisjonid probleemvaldkondade kaupa, sh revisjonikomisjoni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 järgi. Komisjonid selgitavad välja linnaelu probleeme ja pakuvad neile lahendusi. Revisjonikomisjon kontrollib linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevust.

Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab Tallinna linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid.

Linnavolikogu ainupädevusse kuulub muuhulgas: linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine; kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; toetuste andmine; Tallinna arengukava vastuvõtmine; linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; linnapea valimine ja ametist vabastamine; linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning kandidaatide kinnitamine.

Tallinna linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval.

 

Tallinna linnavolikogu hoone aadressil Vana-Viru 12.

Tallinna linnavolikogu töötab hoones, mis valmis 1879. aastal. Selle vanalinna ja kesklinna piiril aadressil Vana-Viru 12 asuva maja projekteeris toonane linnaarhitekt Nikolai Thamm vanem. Maja peafassaad on uusrenessanss-stiilis, elava liigendusega, rikkalik ja detailirohke.

Aastatel 1911–1920 kuulus maja Soucantonide perele, kes kasutasid seda enda tarbeks. Hiljem oli maja kasutusel ärihoonena, 1947. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee hoonena ning 1973. aastast asus majas Eesti NSV Rahvakontrollikomitee.

Tallinna Linnavolikogu esindus- ja tööhooneks sai maja aprillis 1990. aastal^[2].

Linnavolikogu teostab võimu läbi linnavolikogu täiskogul vastuvõetud otsuste ja määruste.

Tallinna linnavolikogus esindatud erakonnad võivad moodustada fraktsioone, mille eelduseks on viie või enama erakonnaliikme olemasolu linnavolikogu koosseisus, kes on valitud sama nimekirja järgi. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei.

Linnavolikogu tegevust juhib Tallinna linnavolikogu eestseisus, mis on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures ning tegeleb linnavolikogu istungite päevakorra projektide ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisega. Linnavolikogu eestseisusse kuuluvad hääleõigusega Tallinna linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed.

• 1892–1905 Johann Karl Etienne Girard de Soucanton
• 1905–1909 Jaan Poska
• 1909–1913 Nikolai Groševoi
• 1913–1917 Friedrich Karl Akel
• 1917–1918 Jaan Anvelt
• 1918–1919 Nikolai Köstner
• 1919–1930 Rudolf Paabo
• 1930–1934 August Rei
• 1934–1937 Rudolf Kuuskmaa
• 1937–1939 Rudolf Paabo
• 1989–1992 Andres Kork
• 1992–1993 Sulev Mäeltsemees
• 1993–1995 Tiit Vähi (Koonderakond)
• 1995–1996 Koit Kaaristu (Koonderakond)
• 1996 Mart Laar (Isamaaliit)
• 1996–1999 Edgar Savisaar (KE)
• 1999–2001 Rein Voog (RE)
• 2001–2005 Maret Maripuu (RE)
• 2005 Edgar Savisaar, kt^[3] (KE)
• 2005–2015 Toomas Vitsut (KE)
• 2015–2017 Kalev Kallo (KE)
• 2017–2019 Mihhail Kõlvart (KE)
• 2019–2021 Tiit Terik (KE)
• 2021–aug 2023 Jevgeni Ossinovski (SDE)
• 2023–2024 Maris Sild (SDE)
• 2024– Toomas Kruusimägi (RE).

26. märtsist 1877 hakkas Tallinnas kehtima üldine Venemaa Keisririigi linnaseadus ja senise Lübecki linnaõiguse alusel moodustatud Tallinna Rae asemel moodustati linnavalitsusorganina, neljaks aastaks valitav duuma (linnavolikogu, vene keeles Ревельская городская дума), kes valis enda seast neljaliikmelise Tallinna Linnavalitsuse (vene keeles Ревельская городская управа) ja linnapea. Esimesed Tallinna linnavolikogu (linnaduuma) valimised toimusid 1877. aastal, valiti 72-liikmeline linnavolikogu. Magistraat ehk Tallinna raad püsis ainult kohtuorganina kohtureformi teostamiseni kuni 1889. aastani.

Linnaseaduse alusel muutus ka senine varalise tsensusega piiratud rae liikmete valimisõigus ning nüüd anti valimisõigus kõigile Vene riigi alamaile, kes olid vähemalt 25-aastased, elanud Tallinna linnas vähemalt 2 aastat ja omasid linnas kinnisvara või ettevõtet. Kuni 1892. aastani jagati valijad varanduse (linnale makstavate maksude suuruse) alusel 3 klassi. 1892. aastast jagati valijad politseijaoskondade järgi 6 osasse ja iga linnajagu valis oma suuruse järgi teatava arvu linnavolinikke.^[4] Linnavolikogu valijad jagunesid, varalise seisundi järgi kolme valimisklassi ehk kuuriasse, kellest igaühel oli õigus määrata üks kolmandik linnavolikogu 72 liikmest, kes valiti neljaks aastaks. Tänu laienenud valijaskonnale omandasid, lisaks traditsioonilise linnaeliidile, ligipääsu linnajuhtimisele ka linnaelanikest aadlike, literaatide ja väikekodanluse esindajad, kes vastasid valimisseadusega kehtestatud maksu-, hiljem varanduslikule tsensusele. 1877. aastal detsembris toimunud esimestel Tallinna linnaduuma valimistel kuulus I kuuriasse 86 kodanikku, II – 281 ja III – 1610 kodanikku. Esindatud oli vaid ligi 5% linnaelanikest. I ja II kuuria koosnesid veel üksnes sakslastest, III-s aga oli ka palju jõukaid venelasi ja eestlasi, sh eestlastest kaupmees ja trükikojaomanik Thomas Jakobson, venelastest endine gümnaasiumiinspektor Aleksander Tšumikov (1819–1902), sakslasest Eestimaa mõisnike krediitkassa sekretär ja üks eesti seltsi Lootus asutajaid Johan Julius von Gernet (1827–1903), Eestimaa ülemmaakohtu sekretär Eduard Koch (1829–1884), insener ja Viimsi mõisnik Viktor Karl Jakob von Maydell, advokaat Carl Grünreich (1828–1889), ajaloolane Eugen von Nottbeck jt^[5].

1878. aastast üüris Tallinna linnavolikogu ruume Vene tänav 19 hoones, hoones asus Tallinna linnavalitsuse koosolekute tuba. Väiksemas toas oli Tallinna linnapea vastuvõturuum. Seda vastuvõtutuba jõudis kasutada kolm Tallinna linnapead: parun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (linnapea 1878 – 1883), Thomas Wilhelm Greiffenhagen (1883 – 1885) ja ka Viktor Karl Jakob von Maydell (1885–1894). Maja hoovipoolses osas, oli suurem tuba linnakantselei jaoks. 1890/1891. aastal kolis Tallinna linnapea ja linnakantselei tagasi Tallinna raekotta^[6]

1892. aasta linnaseadusega muudeti varandustsensust muudeti rangemaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati, linnavalitsuse õigusi kitsendati veelgi ja kuberneri järelevalveõigust laiendati^[7].

Esimese eestseisja sai linnaduuma 22. jaanuaril 1903, kui selleks valiti parun Johann Karl Etienne Girard de Soucanton, kes oli sarnaseid kohustusi täitnud ka varem (alates 1892. aastast).

1904. aasta detsembris toimunud 1904. aasta linnavolinike valimistel saavutas eesti-vene valimisblokk esimest korda ajaloos enamuse. 60-liikmelisse linnavolikogusse valiti 37 eestlast, 4 venelast ja 19 sakslast. eestlased liitusid venelastega üheks blokiks ning saavutasid mõningate küsimuste otsustamiseks vajaliku 2/3 enamuse^[8].

Esimeseks eestlasest linnaduuma juhataja oli Jaan Poska (aastatel 1905–1909), kes valiti senise parun Johann Karl Etienne Girard de Soucantoni järglaseks.

1913. aastal toimunud Tallinna linnavolinike valimistel valiti linnavolikokku 47 eestlast, 28 sakslast ja 5 venelast. Aastatel 1913–1917 oli Tallinna linnavalitsuse esimees Jaan Poska. 1917. aasta veebruaril toimunud Tallinna linnavolinike valimistel, valiti linnavolikokku 50 eestlast, 10 venelast ja 20 sakslast.

15. aprillil 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse poolt avaldatud uue linnaseaduse põhjal määrati 1917. aasta augustis uued valimised: üldise, ühetaolise, salajase ja proportsionaalse põhimõtte alusel, kuid juba poliitiliste rühmituste kandidaatide kaudu. 19. (6. vkj) augustil 1917 toimunud Tallinna Linnavolikogu valimistel, osalesid ca 70 000 valija seas taas ka Tallinnas asuvad Venemaa armee ja sõjalaevastiku sõjaväelased ning madrused. Tallinna Linnavolikogus said enamuse sotsiaaldemokraadid-enamlased (31 kohta), esseerid (22) ja sotsiaaldemokraadid-vähemlased (12). 101 saadikuga Tallinna Linnavolikogu valis linnavolikogu esimeheks enamlase Jaan Anvelti, kelle abideks said esseer Jakob Ümarik ja vähemlane Nikolai Köstner. Üheksaliikmelise Tallinna Linnavalitsuse esimeheks sai samuti enamlane Voldemar Vöölmann.

1930. aasta Tallinna linnavolinike valimise järel sai volikogu esimeheks Rudolf Paabo (Eesti Tööerakond) asemel August Rei (ESDTP). Volikogu esimehe abideks said Johannes Mürk (Tallinna Majaomanikkude Selts) ja Friedrich Uibopuu (Eesti Rahvaerakond). ^[9].

• Tallinna linnavolinike loend (1904)
• Tallinna linnavolinike loend (1909)
• Tallinna linnavolinike loend (1913)
• Tallinna linnavolinike loend (1917)
• Tallinna linnavolinike loend (1919)
• Tallinna linnavolinike loend (1921)
• Tallinna linnavolinike loend (1924)
• Tallinna linnavolinike loend (1927)
• Tallinna linnavolinike loend (1930)
• Tallinna linnavolinike loend (1934)
• Tallinna linnavolinike loend (1939)

• Tallinna linnavolikogu koduleht
• Hans Kruus, Opositsioon Tallinna linnaomavalitsuses 1877–1904, Ajalooline Ajakiri nr 3/1938
• Sulev Mäeltsemees, TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140,