Vahelihas

See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Diafragma (kulinaaria); optika ja fotograafia mõiste kohta vaata artiklit Diafragma (optika); arhitektuuri mõistest vaata Diafragma (arhitektuur)

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.

Vahelihase äärmine osa on lihaseline, keskosa kõõluseline. Kõõluseline osa on lihaselise osa jätk ning koosneb omavahel põimuvatest kõõluskiududest.

Vahelihast läbivad järgmised elundid:

• aort (aorta);
• rinnalümfijuha (ductus thoracicus);
• söögitoru (oesophagus);
• uitnärvid (nervi vagi);
• alumine õõnesveen (vena cava inferior);
• suur sisusenärv ja väike sisusenärv (nervus splanchnicus major, nervus splanchnicus minor);
• vena azygos ja vena hemiazygos;
• sümpaatiline piiriväät (truncus sympathicus);
• sisemised rindkere veresooned (vasa thoracica interna).^[1]

Vahelihas muudab võimalikuks hingamise: selle pinguldumisel liigub diafragma külgmine osa allapoole, suureneb rindkere ruumala (selles suurenemises osalevad ka välimised roidevahelihased) ning kopsudesse voolab õhk. Selle käigus surutakse kõhuõõne elundid allapoole ning kõht kummub väljapoole. Vahelihase lõdvestumisel liigub see kõhulihaste suurenenud toonuse mõjul üles, rindkere maht väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Väljahingamisel osalevad ka sisemised roidevahelihased.^[2][1]

Vahelihasel on oma roll ka oksendamise, defekatsiooni ja urineerimise korral, sest ta avaldab teatud elunditele survet.^[2]