Afganistani sõda (2001–2021)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Afganistani sõda
Osa suuremast Afganistani sõjast ja terrorismivastasest sõjast
Päripäeva ülevalt vasakult: Suurbritannia merejalaväelased Helmandi provintsi Nad-e Ali piirkonnas; kaks F/A-18 hävitajat Afganistani kohal; Talibani vastane võitleja operatsiooni ajal Helmandi provintsis; USA eriväelaste patrull Sangini linna lähistel; USA merejalaväelased pärast Afganistani saabumist; USA patrull Paktika provintsis; USA sõdurid valmistumas tulistama miinipildujast Paktika provintsis.
Toimumisaeg	7. oktoober 2001 – 30. august 2021
Toimumiskoht	Afganistan
Osalised
Sissetung (2001): Põhja Allians  Ameerika Ühendriigid  Suurbritannia  Kanada  Austraalia  Saksamaa ISAF-i faas (2001–2014): Afganistani Islamivabariik ISAF  Ameerika Ühendriigid  Suurbritannia  Kanada  Austraalia  Saksamaa  Bulgaaria  Hispaania  Poola  Rumeenia  Türgi  Gruusia  Jordaania  Tšehhi Täiendav liikmete loend  Albaania  Belgia  Eesti  Horvaatia  Itaalia  Taani  Makedoonia Vabariik  Norra  Soome  Mongoolia  Ungari  Armeenia  Aserbaidžaan  Leedu  Läti  Prantsusmaa  Slovakkia  Araabia Ühendemiraadid  Montenegro  Rootsi  Ukraina  Bosnia ja Hertsegoviina  Kreeka  Portugal  Iirimaa  Island  Malaisia  Sloveenia  Austria  El Salvador  Luksemburg  Bahrein  Uus-Meremaa  Tonga  Lõuna-Korea  Šveits (2004–2008)  Singapur (2008–2013) RS-i faas: (alates 2015) Resolute Support  Ameerika Ühendriigid  Itaalia  Saksamaa  Gruusia  Türgi  Rumeenia  Suurbritannia  Austraalia  Tšehhi  Poola Täiendav liikmete loend  Eesti  Soome  Läti  Leedu  Armeenia  Mongoolia  Holland  Taani  Horvaatia  Aserbaidžaan  Bulgaaria  Ungari  Albaania  Belgia  Bosnia ja Hertsegoviina  Norra  Makedoonia Vabariik  Slovakkia  Sloveenia  Rootsi  Montenegro  Austria  Uus-Meremaa  Portugal  Ukraina  Hispaania  Island  Luksemburg Toetus  India[1] Sissetung (2001): Afganistani Islami Emiraat Al-Qā‘idah IMU[2] Brigaad 055[3][4] TNSM[5] ETIM[6] ISAF-i / RS-i faas (alates 2001): Ţālebān Islami Džihaadi Ühendus[7] (alates 2002) Haqqani võrgustik[8] (alates 2002) Al-Qā‘idah HIG (kuni 2016) ETIM Fidai Mahaz ISIL-KP (alates 2015)
Väejuhid või liidrid
Ḩāmid Karzay Ashraf Ghanī Donald Trump Theresa May Malcom Turnbull Giuseppe Conte Angela Merkel & John F. Campbell Varasemad George W. Bush Barack Obama Tony Blair Gordon Brown David Cameron John Howard Kevin Rudd Julia Gillard Tony Abbott Silvio Berlusconi Romano Prodi Mario Monti Enrico Letta Matteo Renzi Paolo Gentiloni Gerhard Schröder Jean Chrétien Paul Martin Stephen Harper Varasemate ISAF-i ülemate loend Moḩammad ‘Omar  † Akhtar Mansour  † Abdul Ghani Baradar (POW) Haibatullāh Aḫūnd Zādah Jalāloddīn Ḩaqqānī Dadullah  † Gulbuddīn Ḩekmatyār Usāmah ibn Lādin  † Ayman az̧-Z̧awāhirī Muhammad Rasul (POW) Haji Najibullah[9]
Jõudude suurus
Afganistani Riiklikud Julgeolekujõud: 352 000 (2013)[10] ISAF: 130 432 (2010) Al-Qā‘idah: ~3000 (2001)[11] 50–100 (2010)[12] Ţālebān: 60 000 (2014; hinnanguliselt)[13]
Kaotused
Afganistani julgeolekujõud: 30 470 langenut (2001–2016)[14] ~17 000 haavatut (2001–2016; kaudne hinnang)[14] Põhja Allians: 200 langenut ISAF 3548 langenut (2001–2018) Kokku langenuid: 42 100 (2002–2015)[14] Haavatuid: 17 000 (2001–2017; kaudne hinnang)[14]

Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ja Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamine põhjus oli 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USA-s ja eesmärk hävitada Afganistani baasina kasutav Al-Qā‘idah terrorivõrgustik. Invasiooni juhtinud USA taotles Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ja demokraatliku riigi loomist.

Aastail 2001–2014 tegutseti koodnime operatsioon Enduring Freedom (Kestev Vabadus) ja 2015–2021 operatsioon Freedom's Sentinel all.^[15] USA ja NATO võitlesid laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu, sõjategevus laienes ka naaberriigi Pakistani piiriäärseile hõimualadele.

31. augustil 2021 lahkus Kabuli lennujaamast viimane evakuatsioonilennuk USA sõduritega. Sellega lõppes USA ajaloo pikim sõda ja Afganistanis tuli taas võimule Ţālebān. Sõjas hukkus ligi 2500 USA sõjaväelast ja tsiviilisikut.^[16]

Sõja lõpp ei toonud Afganistani rahu. ISIS alustas rünnakuid Afganistani valitsuse vastu ja pärast esialgset kõhklust pakkus USA lõpuks Talibanile abi võitluses ISIS-e terroristidega.

 Pikemalt artiklis Ameerika Ühendriikide sissetung Afganistani

20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Usāmah ibn Lādini ja hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qā‘idah baasid^[17]. 5. oktoobril pakkus Ţālebān, et ibn Lādini üle hakkab õigust mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Ţālebāni režiimile kindlad tõendid ibn Lādini süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõda Afganistanis.

Sõjas oli kaks põhilist poolt. USA ja tema liitlased, kes toetasid Afganistani Islamivabariigi valitsust, sõdisid Talibani ja tema liitlastega. Olukorda komplitseerisid Talibanist lahku löönud rühmitused ja neist veel äärmuslikumad liikumised, näiteks al-Qaeda ja hiljem ISIS. Need rühmitused võitlesid oma eesmärkide nimel vahel Talibani poolel ning vahel niihästi Talibani kui ka valitsuse vastu.

Afganistan on põllumajanduslik maa. 2020. aastal elas Afganistani 33 miljonist elanikust neli viiendikku maal. Sõjategevus maapiirkonnas pakub sissivõitlejatele arvukaid peidupaiku. Afganistanis on külmad talved, mil keskmine temperatuur langeb kohati alla –15 °C. See tähendab, et kevadised pealetungid ja suvine sõjategevus vahelduvad talvepuhkusega.

99,8% Afganistani elanikest on moslemid, see mõjutas niihästi Afganistani valitsuse kui ka Talibani poliitikat. Afganistani valitsejad on aegade algusest kasutanud islamit selleks, et saada üle hõimudevahelistest erimeelsuseist ja konfliktidest. Islam tekitab ühtsustunnet võõrvallutajate ja uskmatute vastu. Sajandeid kestnud mittemoslemite vallutuskatsed on muutnud islami vastupanuliikumise ja Afganistani identiteedi keskseks osaks. Kohalikel usujuhtidel mulladel on Afganistani ühiskonnas tähtis positsioon. Nad võivad mõjutada rahvast sama palju kui valitsus. Neil on põlvest põlve olnud oluline osa vastupanuliikumise algatamises üleskutsetega pühale sõjale ehk džihaadile.

Afganistan on suuresti hõimuühiskond. Sellel on riigi poliitikale ja ühiskonnale märgatav mõju. Kui islamil on ühendav mõju, siis tribalismil on Afganistanis lõhestav mõju. Afganistani suurim rahvus on puštud, keda on 38–50% riigi elanikest. Puštude traditsiooniline eluviis ja aukoodeks puštunvali mõjutavad enamasti ka hõimude otsustusi. Puštunvalis ettenähtud erimeelsuste lahendusviiside tõttu on hõimude ühtsus sageli nõrk. Afganistani juhid on maapiirkondades korra loomisel toetunud enamasti hõimujuhtidele. Keskvõim on nende toetuseta vähetõhus ja nõrk. Afgaanid on lojaalsemad oma rahvusele ja hõimule kui riigile. See tähendab, et hõimud liituvad kas Talibani või keskvalitsusega vastavalt sellele, kuidas on neile kasulikum.

Koalitsiooni kõrgtehnoloogilise varustusega sõdurite ja Talibani sissisõdalaste vahendite ja jõu suur erinevus viis asümmeetrilise sõjani. Selle juured ulatuvad 1980. aastate Nõukogude-Afganistani sõjani, mil modžaheedid töötasid välja sissisõja meetodid. Modžaheedid tegutsesid väikeste, 10–50-meheliste rühmadena, mis kasutasid nii vananenud kui ka moodsaid relvi, kui neid õnnestus varastada või sõjasaagiks saada. Taliban kasutas järjest enam sissitaktikat, näiteks enestapuvõitlejaid, autopomme ja teeäärseid pomme ning atentaatide korraldamist tähtsatele isikutele. 2009. aastaks olid teeäärsed pommid muutunud Talibani peamiseks relvaks. Taliban kasutas ka seestpoolt tulevaid rünnakuid, saates oma võitlejaid Afganistani sõjaväkke ja politseisse.

2011. aasta 2. mail tapsid Ameerika Ühendriikide väed Osama Bin Ladeni.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

 Pikemalt artiklis Eesti NATO sõjalistes operatsioonides#Afganistan

Eesti osalus algas demineerimismeeskonna saatmisega Afganistani 2003. aastal ja lõppes 2021. aastal^[18]. Kokku mindi sinna missioonile 2900 korda. Surma sai üheksa ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast.^[19]

• Afganistani sõja dokumentide leke

• Auerswald, David P.; Saideman, Stephen M. (2014) NATO in Afghanistan: Fighting Together, Fighting Alone. Princeton University Press. ISBN 978-1-4008-4867-6.
• Neville, Leigh (2015) Special Forces in the War on Terror (General Military). Osprey Publishing. ISBN 978-1472807908

•  Afganistani sõda (2001–2021) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
• 2001 Qala-I-Jangi lahing (Qal’a i Jangi), (Battle of Qala-i-Jangi, Qala-i-Jangi)

v r Ţālebān
Juhtkond	Amir al-Mu'minin (Moḩammad ‘Omar · Akhtar Mansour · Hibatullah Akhundzada) · Ülemnõukogu juhid (Mohammad Rabbani · Abdul Kabir) · Abdul Ghani Baradar · Wakil Ahmed Muttawakil · Obaidullah Akhund · Qari Ahmadullah · Sirajuddin Haqqani
Valitsus	Võimuletõus · Bāmyāni budade hävitamine · Naiste kohtlemine · Usupolitsei · Propaganda · Jirga · Lipp · Vapp · Deviis
Komandörid	Mulla Shahzada · Mulla Dadullah Akhund · Mulla Zakir
Sõjavägi	Õhuvägi · Ülestõus · 55. Araabia brigaad · Ajateenistus
Konfliktid	Kodusõda (1996–2001) · Sõda Afganistanis (2001–2021) (Konflikt ISIL-iga (2015–)) · Ülestõus Khyber Pakhtunkhwas (2004–)
Seotud teemad	Külalistemaja · Quetta Shura · Haqqani võrgustik · Tehrik-i-Taliban Pakistan · Guantanamo vangla kinnipeetavad · Islamiriik · Islamism · Šariaat · Taliban Kataris · Talibaniseerumine · Teokraatia · Waziristan