Islam

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Islam ja mitmekultuurilisus. Lisateavet artikli arutelust

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Islam (araabia keeles الإسلام al-’islām 'alistumine [Allahi tahtele]' tegusõnast أسلم aslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusse.

Tänapäeval arvatakse maailmas elavat 1,8 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit ehk muhameedlane) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.

 Pikemalt artiklis Allah

Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on araabia keeles Jumal. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.

Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muḩammad (Muhamed), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).

Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.

 Pikemalt artiklis Muḩammad

Islam ehk islami usk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil koraanina tuntud religioossest tekstist, mis ilmutati islami usu kummardajate järgi prohvet Muhammadile.

Moslemid usuvad, et koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli talle ilmutusi dikteerima. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Pärast prohveti surma kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.

Esimese ilmutuse sai Muhammad 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhammad Mekas – need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas – need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhammad vastu ka nn "saatanlikud värsid".

Lisaks koraanile on moslemitele olulised Muhammadi ütluste ḥadīthide kogud. Need on jutustused, mille on kirja pannud Muhammadile lähedased isikud tema tegudest ja ütlustest, mis ei kajastu koraanis. Olenevalt usulahust võetakse neid ütlusi tõsiselt, neist kõrgem on vaid koraanis kirjapandu ja neist alamad on moslemite traditsioonilised tõekspidamised, millele pole kindlat usulist kohustust.

 Pikemalt artiklis Islami viis sammast

Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles moslemid oma usku väljendavad. Nendeks on:

• usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
• palvus (Şalāh ehk salat)
• annetamine (Zakāh ehk zakat)
• paast (Şawm ehk saum)
• palverännak (Hajj ehk hadž)

Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Meka asukoha määramiseks kasutatakse kibla kompassi. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on seatud nii, et need kataksid ööpäeva 24 tundi. Võib palvetada ka väljaspool antud aega, aga usutakse, et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Enne palvetamist tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab kaelale, näole ja juustele vett panema. Enamasti pestakse ka jalgu. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele.

Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega koraanist. Palvesaali peab sisenema jalatsiteta. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvevaipadel. Mošee juures on purskkaev või vähemalt koht, kus on vett rituaalseks pesemiseks.

Olulised moslemite palveesemed on muu hulgas:

• Taqiyah – meessoost moslemite heegeldatud peakate.
• A'baia – mosleminaiste riietusese.
• Musalla – palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.

Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:

• Eid al-Fitr (1. Sawwal) – märgib paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha. Kuna moslemid kasutavad kuupõhist kalendrit, langeb see püha igal aastal erinevale ajale.
• ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) – märgib püha palverännaku hadži lõppu. Tähistavad need, kes palverännakust osa võtsid, ja teised moslemid, kes ei sooritanud palverännakut.

Mõned moslemid tähistavad veel muidki päevi, mida islamiseadus ette ei näe, nagu näiteks:

• Al-Hijra (1. Muharram) – mälestab hidžrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse.
• Ashura (10. Muharram) – eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal.
• Milad un Nabi (12. Rabi) – järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle.
• Lailat al Miraj (27. Rajab) – tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.
• Lailat al Qadr (27. Ramadan) – mälestatakse ööd, kui Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused loraanist.

Islami järgi on kõik prohvetid oma rahvale õpetanud üht ja sama õpetust, et jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Piibel usutakse olevat Jumala poolt edasi antud, kuid inimese poolt moonutatud. Moslemid usuvad, et Muhamed oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi moslemid püüavad teha kõik, et koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust. Ajaloolised koraani tekstid näitavad, et raamat on olnud muutumatul kujul vähemalt 1300 aastat. Tänapäevased araabia keele dialektid erinevad oluliselt sellest, mida kasutab koraan. Koraani keele veidi lihtsustatud vormi õpetatakse tänapäeval standardiseeritud araabia keelena, mida oskab mingilgi määral põhimõtteliselt iga moslem või araabia maade elanik olenemata kodusest keelemurdest.

Sõna islam on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim ehk moslem on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Moslemid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.

Islam hakkas laienema kohe pärast Muḩammadi surma (8. juunil 632 m.a.j.). Aastatel 632–634 vallutati Süüria ja aastal 642 Egiptus. 8. sajandi alguseks vallutati Põhja-Aafrika ja aastal 711 tungiti Tariq ibn-Ziyadi juhtimisel Hispaaniasse. Aastal 732 peeti Lõuna-Prantsusmaal kuulus Toursi lahing, kus paavsti kutsel kokku tulnud Euroopa kuningate ühisarmee lõi Karl Martelli juhtimisel moslemid Hispaaniasse tagasi ja mõne arvamuse kohaselt hoidis sellega ära Euroopa islamiseerimise.

Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.

Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.

Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.

Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.

 Pikemalt artiklis Islam Eestis

Islam jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558–1583) sõdima Vene vägede koosseisus, muu hulgas ka praeguse Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.

Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa keisririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muslimite kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.

19. ja 20. sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et usupühade läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimaja Viru väljaku ääres). Esimese maailmasõja alguses elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Maailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning Venemaa kodusõja segadustes vähenes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.

Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhamedi Kogudus). Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhamedi Usuühing).

1940. aastal keelustas Nõukogude okupatsioonivõim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules. Nõukogude okupatsiooni ajal tegutses islami kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti Eesti NSV-s 1990. aastal Eesti Islami Kogudusena.

1991. aastal taastatud Eesti Vabariigis moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, aseri, kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed. Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos sunniidid ja šiiidid. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune rühmitus ning registreeris end iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Selle rühma lahkumine ei pingestanud suhteid sunniitide ja šiiitide vahel Eesti Islami Koguduses. 1. jaanuari 2000 seisuga kuulus Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates 1994. aastast Timur Seifullen. 18 aastat oli koguduse juhtiv vaimulik mulla Hasjan Murtazin, pärast tema surma on koguduse peaimaam ja Eesti ülemmufti Ildar Muhamedšin.

Aastail 2009–2013 ilmus kord kuus Eesti moslemite veebiajakiri Iqra, kokku 52 numbrit.^[1]

Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).

Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid. Vähem on sufiste ja muid sekte.

Sunniitide ja šiiitide lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed maha juhatusi, kuidas pärast tema surma talle järglast valida. Suurem moslemite rühm valis järgmiseks islamiriigi juhiks – kaliifiks – prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid. Kahe sekti usulised lahkhelid on tihtipeale vägivaldsed.

Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse – džinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket.

Judaismi ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest viimsestpäevast). Judaismist ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna judaism, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja nende pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.

Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike liitvaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide majandust – kasutades selleks Islami Arengupanka –, haridust ja teadust – kasutades selleks UNESCO-laadseid islami haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika- ja Euroopa-kesksele G7-le – Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8. Paljudes islamimaades on islami tõekspidamised otseseks allikaks seadusandluses. Parima näitena on Saudi Araabia põhiseaduseks ametlikult Koraan ise.

• islami mütoloogia
• islami viis sammast
• abdaalid
• ajatolla
• haridžiidid
• ibadiidid
• imaam
• islam Itaalias
• Islamiriik
• islamism
• islamofoobia
• ismailiidid
• Kaaba
• mufti
• mulla
• Muqtada al-Sadr
• Nation of Islam
• nizariidid
• pildikeeld islamis
• sunna
• sunniidid
• šahada
• šiiidid
• vahhabism

• Schimmel, Annemarie 2001. Islam : sissejuhatus. Saksa keelest tõlkinud Haljand Udam. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. – 158 lk. ISBN 9985700996
• Armstrong, Karen 2003. Islam : lühiajalugu. Tõlkinud Lia Rajandi. Tartu: Ilmamaa. – 279 lk. ISBN 9985770714
• Remsu, Olev 2010. Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia. – Tallinn: Go Group. – 268 lk. ISBN 9789949909711
• Spencer, Robert 2012. Poliitiliselt ebakorrektne tõde islamist. Tallinn: Kunst. – 216 lk. ISBN 9789949486229
• Lepik, Peet 2019. Universaalid ja islam. (Eesti mõttelugu 146.) Tartu: Ilmamaa.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Islam

• Islamist ja Islami kultuurikeskusest Turath, eesti keeles
• Islami ja Lähis-Ida teemaline portaal ISLAM.EE