Haiku

See artikkel räägib luulevormist; operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklist Haiku (operatsioonisüsteem)

Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).

Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamine, ilukirjutamine, esitamine jne on jaapani zen-budismi traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bashō (1644–1694).

Bashō kõrval on Jaapani suurimaiks haikumeistriteks olnud Buson, Shiki ja Issa.

Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat vihjet (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, kägu suvele, krüsanteemid sügisele ja härmatis talvele). Tänapäeval ei tähenda aastaajale viitamata jätmine enam esteetilise normi rikkumist, ka ei peeta tihti kinni silpide arvust. Silpide lugemine jaapani keeles ei lange päriselt kokku euroopa keeltes silpide arvu lugemisega.

Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Vares-Barbarus 1930. aastal. 1960. aastate haikuinnustusele Eestis andis algtõuke Ain Kaalep. 1965. aastal pidas Kalle Kurg Tartu Ülikooli üliõpilastele avaliku loengu haikust ja haikukultuurist.^[1] Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luige, Andres Ehini, aga ka paljude hilisemate autorite nagu Lennart-Hans Jürgenson, Hillar Tarning jt loomingus.

Haikusid on eesti keelde tõlkinud Ormi Arp, Uku Masing, Rein Raud, Agu Sisask, Andres Ehin, Kalle Kurg jt. Eesti keeles kirjutatud haikudest on teinud ülevaatliku uurimuse Kati Lindström. Haikude tõlkeid eesti keelde on uurinud Elin Sütiste.

2000. aastatel on haikude kirjutamine levinud Eestis küllatki laialt nii kirjanike kui ka harrastajate seas. Ühtlasi hakati haikut vaatlema laiemas kultuurikontekstis. Essees "Silmapilgu eluase" (2007) rääkis Kalle Kurg nii jaapanlikust elutunnetusest kui ka haiku vaimust eurooplase mõtteilmas, nii eestikeelse ja eesti haiku ajaloost ja olemusest kui ka haiku arengutest globaalsete kultuuritendentside taustal. Fikseerinud arengud vabamõõdulisuse ja vabama sisulise tõlgendamise suunas, vastandas ta ühelt poolt labase rutiinsuse ja formaalsuse, teiselt poolt aga laiapõhjalised isepäised otsingud. Viimastes nägi ta puhkevat arenguid uute stiilide ja koolkondade suunas.^[2]

Muutus leidiski aset. 2007. aasta ilmutas nii esteetiliselt kui ka elutunnetuslikult trotsivat suhtumist klassikalisse haikusse Sven Kivisildnik koguga "Sumo". Järgnes radikaalselt senisest traditsioonist lahknev haikukogu "Eesti haiku" Asko Künnapilt, Karl Martin Sinijärvelt ning Jürgen Roostelt. Selles pakuti eesti haiku tunnuseks traditsioonilisest erinevat silpide arvu 4+6+4, mida põhjendati eesti keele trohheilisusega. Kaasnes teadlik epateerimine ning mäng elutunnetuse ja kultuurikäsitlusega, mida on ajuti nimetatud etnofuturismiks.^[3] Samal ajal on kriitika leidnud, et 2000. aastate haikubuumiga on kaasnenud kvaliteedi probleem: "(korraga palju, lõdvalt) haikut kirjutama = haikutama. Haikutamise tulem on aga haikutus ehk haiku puudumine. Tekste saab palju, aga luule kaob."^[4]

• Tanka
• Eesti haiku

• Kalle Kurg. "Silmapilgu eluase." Raamatus: "Kõik on kusagil...". Valimik eesti haikusid. Koostanud Siim Kärner, Viljandi 2007, lk. 3–12.
• Maarja Kangro. "Eesti haiku trohheuse ja muude loomadega." – Sirp 11.06.2010
• Arno Oja. "Haikust ja haikutusest." – Looming 2011, nr. 11.

• Mart Mäger, "Luule ja lugeja" (artikleid, arvustusi, esseid). Tallinn, Eesti Raamat, 1979, lk. 127–131
• "Kõik siin maailmas" (Valimik eesti haikusid.) Koostanud Mart Mäger. Autorid: Johannes Vares-Barbarus, Matsuo Bashô, Andres Ehin, Lehte Hainsalu, Henn-Kaarel Hellat, Viiu Härm, Ain Kaalep, Kalju Kangur, Jaan Kaplinski, Hillar Kattai, Albert Koeney, Kalle Kurg, Siim Kärner, Viivi Luik, M. Mandre, Tiit Merenäkk, Mart Mäger, Ellen Niit, Minni Nurme, Peeter Olesk, Adolf Rammo, Mart Raud, T. Raudalainen, Juhan Saar, Rein Sander, Ly Seppel, M. Talvet, Mats Traat, Vaapo Vaher, V. Vesipapp, Jüri Üdi, Julius Ürt. Tallinn, Eesti Raamat 1980, 262 lk.
• "Mäetipp järve põhjas". Jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Raud. Tallinn, Tänapäev 2006, 120 lk.
• "Kõik on kusagil..." Valimik eesti haikusid. Koostanud Siim Kärner, eessõna Kalle Kurg, järelsõna Siim Kärner. Autorid: Ormi Arp, Johannes Vares-Barbarus, Uku Masing, Ain Kaalep, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Mats Traat, Ly Seppel, Andres Ehin, Aleksander Suuman, Kalle Kurg, Henn-Kaarel Hellat, Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Juhan Viiding, Mauri Raus, Albert Koeney, Vesipapp, Julius Ürt, Ivar Ivask, Aarand Roos, Ilmar Laaban, Liidia Tuulse, Urve Karuks, Malle Talvet, Helvi Jürisson, Kalju Kangur, Adolf Rammo, Venda Sõelsepp, Peep Ilmet, Peeter Ilus, Jaan Paavle, Kalle Istvan Eller, Madli Morell, Helmut Joonuks, Erika Puusemp, Marju Koni, Ilmar Vananurm, Viljar Kaarna, Andrus Leberecht, Maria Elise, Kivisildnik, Wimberg, Tarmo Teder, Leho Rubis, Johanna Grauverk, Taavi Tuulik, Lennart-Hans Jürgenson, Ants Paikre, Hillar Tarning, Lembit Küüts, Merihees, Mannie, Mart Raud, Minni Nurme, Vello Lattik, Lilian Härm, Ülo Alo, Ants Salum, Votele Kuusik, Heinrich Oja, Leili Andre, Hennu Kigaste, Mait Markus, Peeter Raotma, Teet Lindma, Tõnu Kukk, Jüri Müürisepp, Hillar Kattai, Laine Reiten, Viivi Maasepp, Are Haab, Monika Hint, Uno Sikemäe, Matti Looga, Urve Tõnisson, Heiki Raudla, Siim Kärner. Viljandi, S. Kärner 2007, 288 lk.
• "(:)SUMO" (haikuraamat). Kirjutanud (:)kivisildnik. Pärnu, Ji 2007, 48 lk.
• Jaan Kaplinski, "Teiselpool järve." Tallinn, Tänapäev 2008, 101 lk.

Vikisõnastiku artikkel: haiku

Tsitaadid Vikitsitaatides: Haiku

• Kivisildnik. "Tere, keiser Akihito, vääritimõistetud tervitavad sind!" Pärnu Postimees, 25. mai 2007
• Kaarel Kressa. Kolm eesti poeeti propageerivad eestimaist haikuvormi. Eesti Päevaleht. 14. mai 2010
• Arno Oja. Jumala ilmumine Pärnus I. – Sirp 10.06.2011