Ilmar Laaban

Ilmar Laaban (11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm) oli eesti luuletaja, kultuurikriitik, tõlkija ja publitsist.

Ilmar Laaban käis 1934–1940 Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist õppima Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936–1938 Tallinna Reaalkooli õpilasajakirjas Realist ja ajakirjas Eesti Noorus.

1940. aasta sügisel astus Laaban Tartu ülikooli, kus õppis ühe õppeaasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel naasis ta Tallinna Konservatooriumi ja hakkas Heino Elleri käe all õppima kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia.

1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.

Laabani esimene luulekogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus 1946 Stockholmis (uustrükk 2008 kirjastuses Ilmamaa). Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Pärast seda loobus Laaban järjekindlast luuletuste kirjutamisest, kuid avaldas 1957. aastal väikese kogu keelemängulisi aforisme pealkirja "Rroosi Selaviste" all. Algul ilmusid mõlemad raamatud taastrükina valimikus "Oma luulet ja võõrast" 1990 kirjastuses Eesti Raamat, siis kogutud luuletusteks nimetatavas raamatus "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 2004 kirjastuses Ilmamaa.

1950. aastate lõpupoole hakkas Laabanit huvitama kõlaluule (sound poetry), milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Laabani häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi keelest. 1998 anti Rootsis välja Laabani häälutustest koostatud CD "Ankarkättingens slut är sångens början" (Ankruketi lõpp on laulu algus). Koopia sellest plaadist ilmus Laabani luulest tehtud lätikeelse valimiku "Putnu mistiskais mugurkauls" lisana. Üksikuid häälutusi on ilmunud veel paljudel helikandjatel üle maailma.

Laaban kirjutas viis tuhat palindroomi. Enamik neist on eestikeelsed, kuid on ka rootsi-, saksa- ja prantsuskeelseid. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat "Palingarderomb", mis sisaldab ka portreeanagramme ja n-ö pseudoverbaariumi, eestikeelsetest ilmus 2008 raamat "Eludrooge ego-ordule".

Rootsis elades tõlkis Laaban rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet. Rootsi kirjanduselus oli märkimisväärne koos Erik Lindegreniga tõlgitud ja koostatud valimik "19 kaasaegset prantsuse luuletajat" ("19 moderna franska poeter", 1948). Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik "Magneetiline jõgi" 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Raamatus on originaaltekstid + tõlked järgmistelt autoritelt: Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Éluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. Eesti luulet tõlkis Laaban veel saksa ja prantsuse keelde. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Rootsikeelsetest kirjutistest on ilmunud valimikud aastal 1988: "Poesi" (Luule), "Om litteratur" (Kirjandusest), "Om konst" (Kunstist) ja "Om musik" (Muusikast).

Eesti keelde on Ilmar Laaban tõlkinud luulet prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas), hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz), itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene keelest (Mihhail Lermontov). Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001).

1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikmeks.

Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige.

Viimasel viiel eluaastal oli Laaban osaliselt halvatud ja kõnevõimetu.

• "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946)
• "Rroosi Selaviste" (1957)
• "Oma luulet ja võõrast" (1990)
• "Marsyase nahk [artiklivalimik]" (1997)
• "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest" (2001)
• "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004)
• "Eludrooge ego-ordule" (2008)

• "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga)
• "Poesi" [Luuletused] (1988)
• "Om litteratur" [Kirjandusest] (1988)
• "Om kunst" [Kunstist] (1988)
• "Om musik" [Muusikast] (1988)
• "Palingarderomb" (2007)

• 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Marsyase nahk")
• 1999 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind

Tsitaadid Vikitsitaatides: Ilmar Laaban

• Ilmar Laaban Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Ilmar Laabani luuletusi prantsuse keeles
• Valik häälutusi Ubuwebis
• Tõlkekogu "Magneetiline jõgi" arvustus Erkki Luugilt
• Raadiosaade "Maailmapilt. Ilmar Laaban" Eesti Raadio, 31. detsember 1992