Kalju Kangur

Kalju Kangur (25. oktoober 1925 Vana-Kuuste, Tartumaa – 15. jaanuar 1989 Tartu) oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija.

Kalju Kangur alustas kooliteed Sipe algkoolis, seejärle õppis aastatel 1939–1944 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Esimest korda trükiti tema värsse 1943 Postimehes ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Kalju Kanguri esimene luulekogu "Mööda jalgteid" ilmus 1957.

1959 ilmunud "Üksainus rukkipea" avas talle 1960 tee Eesti Kirjanike Liitu.

Temalt on ilmunud neli sonetikogu, luulekogusid, haikusid, epigrammide kogu, lasteraamatuid ja proosateoseid.

Tema töid on tõlgitud inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene, itaalia ja muudesse keeltesse.

Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanike (muuhulgas Puškini) teoseid.

Kalju Kanguri luulest moodustab suure osa loodusluule. Samuti on ta käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Tähtsa osa Kalju Kanguri loomingust moodustavad lasteluuletused.

Kalju Kanguri luuletused on meetrilised, kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Ta kirjutas sonette, järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja tema loodud on ka Eesti mahukaim sonetikogu "Sonetid" (1979), mille kaante vahel on 109 sonetti.

Ta on kirjutanud ka haikusid ja epigramme ("Vale mees vaadis", 1973).

Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Üks haruldasemaid riimiskeeme Kalju Kanguri luules on abcbdbeb ("Ära kohta võõrast õnne").

Luuletustest jäävad meelde sõnad "päike", "kristall", "hirm". Luuletused on lihtsad ja sisutihedad.

• värsikogu "Konnakübar", 1963
• värsikogu "Hajameelne tramm", 1966
• "Puud, mis virvendavad lindude laulust", 1966
• proosajutustus "Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid", 1969
• jutukogu "Kuningalinnalood", 1973
• "Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel", 1975
• "Laulumaja", 1977
• "Unenäod kristallkohvris", 1979
• "Kuldsed krabid", 1982
• värsikogu "Tiritammetõrud", 1985

• "Mööda jalgteid", 1957
• "Üksainus rukkipea", 1959
• "Kivid ja kajad", 1969
• Epigrammid "Vale mees vaadis", 1973
• "Härmalõngad", 1977
• "Sonetid", 1979
• Sonetid "Portselantantsud", 1981
• Sonetid "Möödumatus", 1982
• "Sonetiraamat", 1988–1989
• "Juturaamat", 1986

• "Ruslan ja Ludmilla", 1969 (Aleksandr Puškin)
• "Valik luulet", 1974 (Aleksandr Puškin)
• "Nägemise ülistus" 1978 (Valeri Brjussov)
• "Päikesetempel", 1982 (Ivan Bunin)
• "Viinamäesügis", 1986 (Vjatšeslav Ivanovitš Ivanov, Fjodor Sologub, Mihhail Kuzmin)
• "Ööbikuaed", 1972 (koos teiste tõlkijatega; Aleksandr Blok)

• Kalle Kurg. Sigridi-raamat. Arvustus ("Puud, mis virvendavad lindude laulust") – Edasi, 24. märts 1966
• Reet Krusten, "Kalju Kanguriga Peedul" – Keel ja Kirjandus 1985, nr 10, lk 628–629
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 221–225 ja bibliograafia lk 244, ülevaate autor Aadu Säärits

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kalju Kangur