Henn-Kaarel Hellat

Henn-Kaarel Hellat (kuni 5. märtsini 1935 Henn-Kaarel Kirschbaum; 5. aprill 1932 Viljandi – 14. oktoober 2017^[1]) oli eesti kirjanik ja luuletaja, sõna "ulme" autor.

Ta oli ka Eesti Kongressi liige.

• 1939–1940 Westholmi progümnaasium
• 1940–1941 Tallinna 22. Keskkool
• 1941–1944 Viljandi 2. Algkool
• 1944–1948 Viljandi 2. Keskkool
• 1948–1949 ja 1954–1955 Tartu 1. töölisnoorte keskkool
• 1958–1961 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond (jäi lõpetamata)
• 1974 kahekuulised kriitikute kursused Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi juures

• 1949–1951 abitööline Tartu linna peaarhitekti büroos
• 1954–1958 vanemtehnik RPI Estonprojektis ja Tartu TSN arhitektuuri- ja ehitusosakonnas
• 1961–1967 juhutöödel
• 1967–1968 Eesti NSV TA Ajaloomuuseumi vanemteadur
• 1968–1975 ajakirja Eesti Kommunist ja Küsimused ja Vastused toimetuse töötaja
• 1975–1983 vabakutseline kirjanik
• 1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja
• 1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor
• 1986–1990 vabakutseline kirjanik
• 1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär

Temalt pärineb sõna "ulme" ("Ilukirjanduse põnevad provintsid". Sirp ja Vasar nr 38, 18. september 1970), mis oli algselt mõeldud "teadusulme" (tollal "teaduslik fantastika") tähenduses.

Tema enda esimene ulmeraamat (ühtlasi ka tema esikraamat) "Fuugad paradoksidele" ilmus 1973. aastal.

Ta sai laiemalt tuntuks sarjas "Mirabilia" ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga "Naiste maailm" (1976–1978).

Tal ilmus luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates 2002. aastast tsükkel autobiograafilisi meenutusraamatuid.

• "Fuugad paradoksidele". Eesti Raamat. Tallinn 1973
• "Vanad fookused". Eesti Raamat 1974
• "Naiste maailm" I-II, sari "Mirabilia". Eesti Raamat. 1976–1978
• "Armastusest surmani: kaks Jaak Lõmme lugu" (jutustused). 1986
• "Tühiasjad". Eesti Raamat. 1989
• "Raamatu sisse minek" (valimik kirjanduskriitikat, kirjutisi 1967–1987). Eesti Raamat. 1991
• "Mälulehed: kolme kümnendi tekste" (luulekogu). Eesti Raamat. 1992
• "Tagamaad" (novellid ja näidend). Faatum. Tallinn 2000
• "Paturegister" (luulekogu). Faatum. 2001
• "Salve" (luule koondkogu; koostaja Piret Bristol). Faatum. 2007

(kõigi köidete väljaandja on kirjastus Faatum, toimetaja Juhan Saar)

• I raamat "Niidiliimija" 2002
• II "Poiste sõda" I 2003
• III "Poiste sõda" II 2004
• IV "Kappan kaugele" 2006
• V "Templis ja tavernis" 2008

Ta koostas raamatu "Artur Alliksaar mälestustes" (Ilmamaa. Tartu 2007, 240 lk) ning avaldas selles kogumikus ka oma meenutusi ("Mentor Artur", lk 129–140) ja kirjavahetuse Matti Vagaga (lk 77–99).

• 1975 Eesti Kirjanike Liit

• 2015 Eesti Ulmeühingu esimene auliige^[2]

Tema isa oli Eesti Vabariigi sõjaminister Paul Lille käsundusohvitser Jüri Hellat.^[3]

• Pärt Lias. "Hellat, Henn-Kaarel". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 111–112
• Kati Murutar. "Henn-Kaarel Hellat kiirtee kõrval". Elukiri, 8/2007
• Henn-Kaarel Hellati personaalnimestik. Koostanud Aive Nurmekivi. Põltsamaa 2007. 32 lk, lk 5–9 lühiülevaade kirjaniku elust ja loomingust
• Hanneli Rudi. "Suri sõna «ulme» loonud eesti kirjanik". Postimees, 14. oktoober 2017
• Raul Sulbi. "Hellat läks, kuid tema loodud ulme jääb". Postimees, AK, 28. oktoober 2017, lk 14

Tsitaadid Vikitsitaatides: Henn-Kaarel Hellat

• Haud Tallinna Metsakalmsitul