Jamusukro
Valdkund | Kot d'Ivuar |
Eläjiden lugu (2020) | 361,893 ristitud |
Pind | 350 km² |
Telefonkod | +225- |
Aigvö | UTC+0 |
Jamusukro (franc.: Yamoussoukro [jamusukʁo], sijaline virkand: [jamsokʁo], lühüdas Jakro, fr. Ya'kro ) om Kot d'Ivuaran pälidn. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Jamusukron avtonomižen ümbrikon administrativine keskuz mugažo (vspäi 2011).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Udesnimitihe N'Gokro-küläd Jamusu-kunigaznaižen mödhe, hän pageni neche külähä vl 1929 francižen kolonizacijan aigan. Vl 1950 eländpunkt oli kaik-se küläks 500 eläjanke. Ripmatomuden sandan jäl'ghe Kot d'Ivuaran ezmäine Feliks Ufue-Buanji-prezident (ohjasti vll 1960−1993) zavodi sauvondad ičeze kodiküläs sirdamha sihe pälidnad. Valdkundan pälidn om sirtud sihe tahoze Abidžanaspäi vn 1983 keväz'kus.
Jamusukro šingotase pälidnan funkcijoil, transporttesol'meks, om sömtegimišton, puvillan i punümbriradmižen, parfümerijan edheotandoid, äiluguižiden käzitöiden pened kompanijad. Valdkundan kaikiden bankoiden palakundad ratas pälidnas. Lidn om maižanduzrajonan keskuz (kofe, kakao, bananad, jams, kabjživatišton kazvatuz, kalanpüdand).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, 214 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad ekonomižhe Abidžan-pälidnhasai om 240 km suvipäivnouzmha. Kosu-gidroelektrostancijan padosein om saudud vodele 1973 32 km lodeheze pälidnaspäi Bandam-jogel (franc.: Bandama), padosein sädab ratud Kosu-järved (1,7..1,9 tuh. km²). Jamusukro levitase läz Bandam-joged. Jogi i järv oma kaikiš surembad valdkundas.
Klimat om ekvatorialine. Voden keskmäine lämuz om +25,7 C°, kuidme +24,5..+27,6 C°. Paneb sadegid 1126 mm vodes, enamba semendkus (155 mm), kezakus (165 mm) i sügüz'kus (170 mm), vähemba tal'vkus-vilukus (28 mm pordos). Sadegiden todesine lugumär voib vajehtadas lujas voden aigan i vozidme. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 75..85 % röunoiš vihmoiden aigan, poleneb 40 procenthasai harmattanan puhundan aigan (kuiv tullei Saharaspäi).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 259 373 ristitud. Vn 2014 Kot d'Ivuaran rahvahanlugemižen mödhe kaik 355 573 ristitud eliba lidnümbrikos 3500 km² pindal, vl 2020 — 415 tuhad ristituid.
Kaikiš suremb mail'mas katoline pühäpert' om saudud lidnas vll 1985−1989, se om Notr-Dam-de-la-Pe-bazilikjumalanpert' (franc.: Notre Dame de la Paix «Kožundan Jumalanmaman»).
Nacionaline politehnine institut ezmäižen Feliks Ufue-Buanji-prezidentan nimed[1] (koume tuhad üläopenikoid) om sätud nellän aluzkundan ühtištusel vl 1996.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mikroavtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas valdkundan toižidenke znamasižidenke lidnoidenke. Mante ekonomižennoks Abidžan-pälidnannoks om saudud vodele 2014.
Rahvahidenkeskeine civiline Jamusukro-lendimport (ASK / DIYO, franc.: Aéroport international de Yamoussoukro) sijadase 15 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Abidžanannoks (pol'tošt časud leten).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Jamusukron regionaližen administracijan sauvuz (2022)
-
Notr-Dam-de-la-Pe-bazilikjumalanpert', vn 2006 nägu
-
Florence Hôtel Firenze-adivpertin ocsein vl 2020
-
Nacionaline politehnine institut (2022)
-
Mantel Abidžanannoks vl 2017
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Jamusukro Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||