Tirana

Tirana
	[ tir'aana ]
albaania	Tirana
	Tirana lipp Tirana vapp
	Pindala: 41,8 km²
	Elanikke: 418 495 (1.10.2011)
	Koordinaadid: 41° 20′ N, 19° 49′ E

Skanderbegi väljak 1988. aastal, kui kommunistlikku Albaaniat lubati külastada juba esimestel välismaalastel

Tirana on Albaania pealinn ja suurim linn ning Tirana ringkonna ja Tirana maakonna keskus.

Asetseb Ishmi jõe ääres viljaka tasandiku lõpus. Tiranat ümbritsevad mäed. Asub geograafiliselt Albaania keskel. Aadria meri jääb 27 km lääne poole.

Linna tegelik elanike arv arvatakse olevat 650 000 (1998; siis oli seal 420 000 ametlikult registreeritud elanikku). Nüüd räägitakse juba 700 000 või koguni 1 000 000 elanikust. Pealinnaks saades 1920 oli Tirana väike kohake, kuid on nüüd tähtsuselt möödunud endistest suurematest keskustest Shkodërist, Durrësest ja Korçëst.

Elanike arv oli 1910. aastal 12 000, 1930. aastal 30 000 ning 1945. aastal hoolimata vahepealsetest okupatsioonidest ja sõjast 60 000. 1950. aastatel Tirana tööstus kasvas kiiresti ning 1960. aastal oli elanike arv juba 137 000. 1989 oli elanike arv 238 057. 1990. aastatel on elanike arv plahvatuslikult kasvanud muuhulgas sellepärast, et Põhja-Albaaniast on parema elu lootuses palju rahvast pealinna kokku voolanud.

Elanikkonna enamiku moodustavad moslemid. Süleyman Paşa ehk Hadji Et'hem-bei mošeed hakkas 1789 ehitama Molla Bey ning selle lõpetas 1821 või 1819 tema poeg Haxhi Ethem Bej, Süleyman Paşa pojapojapoeg. Selle mošee lähedal hiiglasuurel Skanderbegi väljakul (mis on linna keskus) on kellatorn (Kulla e Sahatit), mis ehitati 1830. Skanderbegi väljakul on ka Skanderbegi mälestussammas ja riigiasutused, sealhulgas parlamendihoone. Mošee kõrval on Nõukogude Liidu poolt ehitatud Kultuuripalee. Läheduses on ka Tirana ülikooli hoone 1957. aastast.

Vanalinnas, mis jääb Skanderbegi väljakust ida ja põhja poole, on madalad vanad hooned, kitsad tänavad ning palju mošeesid ja kõrtse. Linnapilt on osalt idamaine, osalt annavad tooni sõdadevahelise aja Itaalia stiilis ehitised. Uuslinnaosa on nüüdisaegse planeeringuga.

2001. aastal valmis Tirana suurim katoliiklik kirik – Püha Pauluse katedraal.

2012. aastal valmis linna suurim õigeusu kirik – Kristuse Ülestõusmise katedraal.

2015. aastal valmis Tirana suurmošee.

Linnas püütakse arendada turismi, kuid seda takistab regiooni poliitiline ebastabiilsus. Linn maadleb ülerahvastusest tulenevate probleemidega (prügimajandus, veevärgi puudulikkus, elektrinappus). Infrastruktuur on vananenud. Ehitamine on kiiresti kasvanud. Väidetavalt on paljud uued hooned ehitatud pestud rahaga. Linnapea Edi Rama püüdis linna välist ilmet parandada, lastes puhastada Lana oja kaldapealsed ja värvida üle vanad ehitised.

Tiranas asub Qemal Stafa staadion.

Etümoloogia

Legendi kohaselt sai linn nime Osmanite sõjapealikult Süleyman Paşalt. Ta juhtis 17. sajandil sõjakäiku Pärsiasse ning arvatakse, et ta andis Tiranale nime Teherani (tänapäeva Iraan) eeskujul. Siiski on väide vastuoluline, sest üks 1418. aasta Veneetsia dokument kannab autentselt juba Tirana nime.^[3]

Ajalugu

Tirana rajas 17. sajandi alguses Osmanite riigi kindral Barkinzade Süleyman Paşa Burgjini Bütsantsi kindluse kohale, nimetades linna 1614. aastal Teheraniks, tähistades oma võitu Teheranis. Ta olevat lasknud kõigepealt ehitada mošee, pagaritöökoja ja Türgi sauna, et inimesi linna elama meelitada. Süleyman Paşa on ka Tiranasse maetud.

Kaubanduskeskusena, mis asus teede ja karavaniteede ristumiskohas, Tirana aegamööda kasvas ning valiti Albaania pealinnaks 1920, Lushnjë kongressi poolt jaanuaris 1920 ametisse seatud ajutise valitsuse poolt. See oli kompromiss Põhja- ja Lõuna-Albaania vahel.

Kuningas Zog I ajal palgati linna ümberplaneerimiseks Itaalia arhitekte. 1939–1943 ehitati Itaalia stiilis elamukvartalid.

Itaalia ja Saksa okupatsiooni ajal oli Tirana vastupanuliikumise keskus. Linn vabastati Saksa okupatsioonist 17. novembril 1944. Samal aastal seati Tiranas ametisse Enver Hoxha valitsus. 11. jaanuaril 1946 kuulutati välja rahvavabariik.

Rahvavabariigi ajal julgustasid Nõukogude ja hiljem Hiina nõuandjad linna laienemist.

1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Tirana kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni viinud vägivaldsete demonstratsioonide tulipunktiks. Kommunistliku režiimi kokkuvarisemist märgistas sümboolselt Enver Hoxha tohutu kuju ümbertõukamine veebruaris 1991.

Kliima

Kliima on suvel kuum ja kuiv, talvel jahe ja vihmane. Tirana asub viljakal tasandikul, kus kasvatatakse mitmesuguseid põllumajandussaadusi.

Transport

Teiste linnadega ühendavad teda maanteed ja raudteed. Tiranas on ka Rinase rahvusvaheline lennujaam, mis kannab ema Teresa nime. Tirana on 40 km kaugusel Albaania tähtsaimast sadamalinnast Durrësest, millega tal on raudtee- ja maanteeühendus. Tiranal on Podgorica ja Belgradi kaudu ühendus Budapestiga (avati uuesti 2003, kuid reisijatevedu puudub). Raudteeühendus on ka Laçiga.

Tööstus

Droonivideo Skanderbegi väljakust, rahvusmuuseumist ja Tirana kultuuripaleest 2020. aasta oktoobris

Alates 1920. aastatest on Tirana jõudsasti kasvanud ning on rajatud palju tööstusettevõtteid. 1951. aastal valmisid soojus- ja hüdroelektrijaam. Läheduses kaevandatakse pruunsütt. Tirana on Albaania suurim tööstuskeskus. Tekstiili-, toiduainete-, ehitusmaterjali- (tsemendivabrik), puidu-, jalatsi-, ravimi-, klaasi-, portselani-, masina- (traktorite remont), metalli-, farmaatsia-, kosmeetika- ja värvitööstus.

Haridus

Tiranas on 7 kõrgkooli, sealhulgas Tirana ülikool (asutatud 1957), Polütehniline Ülikool, Kunstide Akadeemia, Põllumajandusülikool, Sõjaväeakadeemia ja Siseministeeriumi Instituut. Peale selle on linnas Albaania Teaduste Instituut, kontserdisaal, rahvusteater, ooperi- ja balletiteater ning muud teatrid, muuseume ja folkloorinstituut.