Plutoonium

Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.

Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 244, mille poolestusaeg on 80,8 miljonit aastat ja mida esineb väga väikestes kogustes looduses. Isotoobi massiarvuga 242 poolestusaeg on 373 000 aastat. Isotoobi massiarvuga 239 poolestusaeg on 24 100 aastat ja ka teda esineb väga väikestes kogustes looduses; see on ka praktikas kõige olulisem plutooniumi isotoop. Teised olulised isotoobid on massiarvudega 238, 240 ja 241.

Omadustelt on plutoonium aktinoid.

Ta esineb mitme kristallmodifikatsioonina, mis võivad temperatuuri või rõhu muutumise tõttu üksteiseks üle minna. See asjaolu raskendab plutooniumi töötlemist.

Samuti raskendavad plutooniumi töötlemist tema keemiline aktiivsus (reageerib õhuhapnikuga, kõrgemal temperatuuril süttib kergesti ja põleb õhus), tema radioaktiivsus ja seetõttu ka mürgisus ning võimalus kriitilise massi tekkeks. Plutoonium sulab temperatuuril 639 °C.

Plutoonium avastati 1941. aastal.^[1]

Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumpomm. Looduses plutooniumi suurtes kogustes ei leidu, küll aga tekib plutooniumi tuumaelektrijaamas uraani isotoopide lõhustumisel.

Vikisõnastiku artikkel: plutoonium