Põltsamaa vald

See artikkel räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest Põltsamaa vald (1991) ja Põltsamaa vald (1939); 1866–1939 eksisteerisid Vana-Põltsamaa vald ja Uue-Põltsamaa vald

---

Põltsamaa vald
Põltsamaa valla lipp Põltsamaa valla vapp
Pindala: 890 km² (2017)[1]
Elanikke: 9665 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km²
EHAKi kood: 0618[3]
Keskus: Põltsamaa

Põltsamaa vald on vald Jõgeva maakonnas. See moodustati 2017. aastal Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemisel.

Valda läbivad Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ning Jõgeva–Põltsamaa, Põltsamaa–Võhma ja Viljandi–Põltsamaa maantee. Valla tõmbekeskus Põltsamaa linn asub Tallinnast 127 km kaugusel, Tartust 59 km kaugusel ja maakonnakeskusest Jõgeva linnast 30 km kaugusel.

 Pikemalt artiklis Põltsamaa valla ajalugu

Praeguse Põltsamaa valla alad kuulusid muinasajal peamiselt Mõhu maakonda. Maakond sai nime seal asuva Mõhküla järgi. Põltsamaa vallas Umbusi küla mesoliitilisel asulakohal Võrtsjärve kaldal elasid inimesed samaaegselt Kunda Lammasmäe ja Sindi Pulli küla asukatega.^[4]

Põltsamaa piirkonna olulised ajaloolised sündmused:^[5]

• 1272 – Mõhkküla lõunapiiril asuva ordulinnuse juurde kujunes alevik.
• 1343 – seoses rahvarahutustega mainiti esimest korda Kursi (Talkhof) ordulinnust. Nimi Talkhof on seotud rikkalike lubjakivivarudega, millest põletati lupja Tartu linna jaoks.
• 16. sajand – Põltsamaa esmamainimine, seotud kohalike viljakate põldudega. Liivi sõja ajal oli seal Liivimaa kuninga residents.
• 18. sajand – Peeter I kinkis Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonnad oma riiginõunikule Heinrich von Fickile, kelle viiest tütrest said alguse piirkonna mõisate omanike suguvõsad. 18. sajandi teisel poolel muutis Woldemar Johann von Lauw Põltsamaa linnuse konvendihoone luksuslikuks rokokoopaleeks, koos Uue-Põltsamaa mõisa omaniku J. H. von Lilienfeldiga arendati kogu piirkonda, kujunes Liivimaa suurim tööndus- ja kultuurikeskus väljaspool Riia linna.
• 19. sajand – Võisiku mõisa omanikuks oli 19. sajandi algul Jaan Krossi poolt kuulsaks kirjutatud „Keisri hull“ Timotheus Eberhard von Bock. Perekond von Wahl kätte läksid 19. sajandil Pajusi, Tapiku, Lustivere ja Adavere mõis.
• 1884 – õpetaja Emilie Beermann õmbles Eesti Üliõpilaste Seltsile esimese sinimustvalge lipu ning tema vend Christoph Beermann oli esimene lipuhoidja.
• 1888 – Kaarlimõisas avati Eesti Aleksandrikool.
• 1917 – avati Põltsamaal gümnaasium.
• 1918 – Julius Kuperjanov asutas detsembris Puurmani lossis Tartumaa Partisanide Pataljoni.
• 1918.–1919. aasta vahetusel toimus Aidu küla juures oluline murdelahing. Hiljem püstitati Vabadussõjas langenute mälestusmärgid Põltsamaal ja Kursis ning Aidu lahingu Võidualtar. Karl Vervolt algatas Aidu altarilt võidupühal võidutule toomise Põltsamaale.
• 1926. aasta 30. juunil nimetati Põltsamaa ametlikult linnaks.
• II maailmasõda – hävis ligikaudu 75% Põltsamaa linna hoonetest.
• 1950–1963 – praegune vald kuulus Põltsamaa rajooni, edaspidi Jõgeva rajooni ja Jõgeva maakonna koosseisu.
• 1958 – Sakala kolhoos Kamaris muudeti tõulinnukasvatuse katsemajandiks.
• Eesti iseseisvumisega seoses nimetati endised külanõukogud valdadeks. Iseseisvate haldusüksustena tekkisid Pajusi vald, Puurmani vald, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald.
• 2017 – omavalitsuste ühinemise tulemusena tekkis ligi 10 000 elanikuga Põltsamaa ühendvald.

2019. aasta lõpus otsustas Põltsamaa vallavolikogu viia kõik valla koolid ja lasteaiad ühe juhtimise alla. Plaan taheti teostada alates 2020. aasta sügisest. Juriidiliselt tähendas see peale Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kõigi koolide sulgemist, töötajate koondamist ja õpetajate leidmiseks uue konkursi korraldamist. Puurmani Mõisakooli direktor Margus Kask avaldas nõutust, sest talle polnud selge, millise nime ja missuguste töötajatega nende kool sügisest jätkaks. Abivallavanema Karro Külanurme sõnul pidid muudatused piirduma põhiliselt juriidilise tasandi ja juhtkonna tööga ning õpetajaskond ja koolimajad jääma samaks. Võimalik koolide nimede muutus pidi otsustatama koostöös koolidega.^[6] Plaan tekitas vastuseisu – Puurmanis oli inimesi, kes ei soovinud sealse kooli liitmist ja nime muutmist ning tundsid, et otsus langetati kogukonda kaasamata.^[7] Kohalike seas levisid kuulujutud ja kahtlused, et vald võib Puurmani õppekoha sulgeda ning koolimajana kasutatava Puurmani lossi maha müüa – ühe versiooni järgi veekeskuse rajamiseks Põltsamaa linna,^[7] teise versiooni järgi valla eelarveaukude lappimiseks.^[8]

Puurmanis korraldati avalik kohtumine Põltsamaa valla esindajate (abivallavanem Karro Külanurm, vallavolikogu liige Toivo Tõnson, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula) ja plaaniga rahulolematute inimeste esindajate (Puurmani kooli vilistlane ja Postimehe ajakirjanik^[9] Villu Päärt, vallavolikogu liige ja endine Puurmani vallavanem Rauno Kuus) vahel. Emotsionaalseks kujunenud koosolekul rahulolematetele sobivale lahenduseni ei jõutud ja paarkümmend kohalviibinut leppisid kokku, et vaidlustavad valla otsuse kohtus.^[7][8] Neli lapsevanemat, kelle lapsed käisid Puurmani koolis ning Pisisaare ja Aidu Lasteaed-Algkoolis, pöördusidki kohtusse.^[8] Tartu halduskohus andis kohtusse pöördunud lapsevanematele esialgse õiguskaitse, mis tähendas, et 2020. aasta septembris alanud õppeaastaks koolide liitmist teha ei saanud. Samas ei tähendanud see ega ka võimalik lapsevanemate kohtuvõit, et vallavalitsus ei saaks muudatused sisse viia järgmiseks õppeaastaks.^[10]

2020. aasta lõpus ütles Rauno Kuus, et valla koolivõrgu ümberkorraldamise plaan oli andnud hoogu ideele, et Puurmani piirkond peaks Põltsamaa vallast lahku lööma ja Tartu vallaga ühinema. Viimase tõuke olevat andnud novembris Puurmanis toimunud kohtumine, kus talle jäi vallaametnike sõnavõttudest mulje, et Puurmani arvelt tahetakse kokku hoida. Veel ütles Kuus, et Puurmani tõmbekeskus pole Põltsamaa, vaid Tartu, Puurmani ei jõua piisavalt investeeringuid, Puurmani piirkonda puudutavad punktid valdade ühinemislepingus on täitmata ja neil on info, et vallavalitsus võib ühel hetkel kulude kokkuhoiu eesmärgil kaaluda Puurmani mõisa müüki.^[11] Vastulausena ütles abiavallavanem Karro Külanurm, et Puurmani piirkonnas pole valla pakutavaid teenuseid kokku tõmmatud, vaid vastupidi – sinna on loodud ja loomisel uusi teenuseid. Tema sõnul vallal Puurmani mõisahoone müümise kavatsus puudus ja mõte müügist on ühe valla poolt tellitud analüüsi raames eksperdi poolt välja käidud idee, mis nüüd oli kontekstist välja võetud ja rahva hirmutamiseks kasutatud.^[12] Ka Põltsamaa vallavanema Andres Vääni sõnul mõisa müümise plaani ei olnud ja "see jutt on mingi hõredapealise välja mõeldud asi". Samuti kahtles ta, et toetus lahkulöömise ideele on piisavalt suur, et rahvahääletusel enamus seda pooldaks.^[11] 2021. aasta jaanuaris saatsid 329 Puurmani kandi inimest Põltsamaa vallavalitsusse ühispöördumise, kus sooviti rahvahääletuse korraldamist Puurmani piirkonna Põltsamaa vallast lahkumise küsimuses.^[13]

Põltsamaa vallavalitsus tellis Puurmani piirkonna võimaliku lahkumise mõjude uurimiseks analüüsi uuringufirmalt Civitta. Lahkulöömist pooldavate inimeste esindajate arvates oli analüüs nii vormiliselt kui sisuliselt puudulik ega andnud ülevaadet tegelikust olukorrast. Nad pöördusid abi saamiseks geograaf Antti Roose poole, kes tõi välja analüüsi kitsakohti ja leidis omalt poolt, et Puurmani elanikele on keskuseks Tartu linn.^[14]

Juuli alguses otsustas Põltsamaa vallavolikogu, et Puurmani piirkonnas korraldatakse rahvaküsitlus. Samas poleks sellise küsitluse tulemus siduv ja lõpliku otsuse peaks tegema ikkagi Põltsamaa vallavolikogu.^[15] Volikogu saatis ka Tartu vallale arupärimise, kas nad on valmis Puurmani piirkonda oma koosseisu võtma. Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul leiti seal, et niivõrd olulise küsimuse üle otsustamine tuleb jätta samal sügisel valitavale uuele vallavolikogule.^[16] Laur ütles, et Tartu vallas ettepanekut pigem pooldatakse, kuid jagub ka lahendamata küsimusi.^[15] Valimistel Põltsamaa vallas sai valimisliit Kodukant Puurmani, kelle põhiteema oli viia Puurmani piirkond Tartu valla koosseisu, 6,2% häältest ja volikokku ühe mandaadi Rauno Kuusi näol.^[17][18] Üksikkandidaadina osalenud Villu Päärt sai 3,0% häältest ja volikokku ei pääsenud.^[18] Valimiste järel sõlmisid valimisliit Ühine Põltsamaa, Konservatiivne Rahvaerakond ja valimisliit Kodukant Puurmani koalitsioonileppe, kus lubati hiljemalt 2022. aasta jooksul rahvaküsitlus läbi viia ning volikogu otsuses sellest juhinduda.^[19][20] Tartu vallavolikogu esimehe Vahur Poolaku sõnul Tartu vald veel kindlat seisukohta polnud kujundanud, aga ta arvas, et kuigi Puurmani piirkonna üleviimise plaan on tore ja ambitsioonikas, siis võitjaid ega kaotajaid selles poleks. Kogu Puurmani piirkonna liitumine Tartu vallaga tähendanuks, et Põltsamaa vald kaotab 11 protsenti elanikkonnast ning umbes kolmandiku territooriumist.^[21]

Rahvaküsitlus toimus 2022. aasta septembris Puurmani alevikus ja piirkonna 8 külas ning tulemusi arvestati asulate kaupa.^[21][22] Tartu valla koosseisu mineku pooldajad olid ülekaalus Puurmani alevikus ja seitsmes külas (Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Tammiku ja Tõrve), selle vastased olid ülekaalus ühes külas (Pikknurme). Kokku eelistas Tartu vallaga liitumist 75% hääletanutest. Küsitlusest võttis osa 47% hääleõiguslikest inimestest.^[23]

Oktoobris tegi Põltsamaa vallavolikogu otsuse anda luba Puurmani piirkonna asulate (välja arvatud Pikknurme) liitmiseks Tartu vallaga.^[24][25] Ülemineku realiseerumiseks oli vaja veel Tartu valla ja vabariigi valitsuse nõusolekut. Tartu vallavanem Jarno Laur oli varem öelnud, et enne 2024. aastat pole üleminek võimalik, sest neil oli 2023. aasta eelarve juba paigas.^[25][26] 2023. mais otsustas Tartu vallavolikogu, et Puurmani piirkonna Tartu vallaga liitmist ei toetata. Volikogu esimehe Vahur Poolaku selgitusel jõuti arusaamale, et see tekitaks Tartu vallale liiga suuri rahalisi kulusid ja teeks karuteene senistele vallaelanikele. Samas arvas ta, et kui majanduslik seis tulevikus paraneb, siis võib liitumisküsimuse uuesti päevakorda võtta. Puurmani piirkonna ülemineku idee eestvedaja Rauno Kuus ütles, et kuigi Tartu vallavolikogu otsus tegi teda kurvaks, siis ta mõistab seda ja loodab kunagi uuesti proovida. Vahepeal Põltsamaa vallavanemaks saanud Karro Külanurm sõnas, et Tartu vallavolikogu otsus ei tulnud talle üllatusena ja Põltsamaa vald jätkab Puurmani piirkonna arendamist. MTÜ Kodukant Puurmani eestvedaja Aare Järviku hinnangul oli protsessi mõte olnud hea, aga emotsioonidega keerati vint üle ning nüüd oli Puurmanis ja Põltsamaal teineteisesse suhtumine muutunud. Tema arvates oleks edasise koostöö toimimiseks vaja Puurmani kogukonna ja Põltsamaa vallavalitsuse äraleppimist.^[27]

Põltsamaa vald asub suures osas Ida-Eesti vesikonnas (Peipsi alamvesikond ja Pandivere põhjavee alamvesikond). Läänepoolses servas paikneb osa vallast Lääne-Eesti vesikonnas (Pärnu alamvesikond). Suur osas valla territooriumist paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus kehtivad piirangud põllumajanduslikule tegevusele. Suur osa valla territooriumist paikneb kas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus kehtivad ranged nõuded reoveekäitlusele.^[5]

Põltsamaa valla tähtsaim maavara on lubjakivi (dolokivi), mida kaevandatakse Rõstla, Kalana, Sopimetsa ja Pudivere külas asuvates karjäärides. Umbusi küla lähedal asuvad savi leiukohad, mille teadaolevad varud on 10 miljonit m³. Savikihi paksus on keskmiselt 3,5 m, savi on hinnanguliselt madala kvaliteediga. Vallas on mitmeid uuritud ja hinnatud turbamaardlaid, turba kaevandamine toimub Pikknurme ja Tapiku külas.^[5]

Valla maa-alast on metsaga kaetud umbes 44%, suur osa sellest jääb looduskaitsealade piiridesse. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat ja mitmeid käpalisi.

Haruldastest linnuliikidest leidub seal musta toonekurge, merikotkast, väike-konnakotkast. Põltsamaa valla piiresse jäävad osaliselt rahvusvahelise tähtsusega märgalad: Alam-Pedja looduskaitseala ja Endla looduskaitseala. Väiksemad looduskaitsealad on Aidu looduskaitseala, Altnurga looduskaitseala ja Kirikumetsa looduskaitseala.^[5]

Suuremad Põltsamaa valda läbivad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Navesti jõgi ja Kaave jõgi.

Põltsamaa vallas on üks linn, kolm alevikku ja 58 küla.

• Põltsamaa linn

• Adavere
• Kamari
• Puurmani

Aidu, Alastvere, Altnurga, Annikvere, Arisvere, Esku, Jüriküla, Kaavere, Kablaküla, Kalana, Kaliküla, Kalme, Kauru, Kirikuvalla, Kose, Kuningamäe, Kursi, Kõpu, Kõrkküla, Laasme, Lahavere, Lebavere, Loopre, Luige, Lustivere, Mõhküla, Mõisaküla, Mõrtsi, Mällikvere, Neanurme, Nurga, Nõmavere, Pajusi, Pauastvere, Pikknurme, Pilu, Pisisaare, Pudivere, Puduküla, Puiatu, Rõstla, Räsna, Sopimetsa, Sulustvere, Tammiku, Tapiku, Tõivere, Tõrenurme, Tõrve, Umbusi, Uuevälja, Vitsjärve, Vorsti, Võhmanõmme, Võisiku, Vägari, Väike-Kamari, Väljataguse

Põltsamaa valda juhib 21-liikmeline volikogu ja 6-liikmeline vallavalitsus. Volikogus on moodustatud 8 alatist komisjoni: haridus-, keskkonna- ja korrakaitse-, sotsiaal-, eelarve-, arengu- ja ettevõtlus-, kultuuri- ja spordi-, maaelu- ning revisjonikomisjon.

• Margus Möldri (2017–2020)
• Andres Vään (2020–2021)
• Karro Külanurm (2021–)

• Andres Vään (2017–2020)
• Margus Möldri (2020–2021)
• Reet Alev (2021–)

Põltsamaa valla vapikilbi jagab pooleks vasakult ülalt paremale alla kulgev diagonaalne kuldne jõgi. Ülemine väli on sinine ja alumine roheline. Taevasinisel väljal on kuldne kroon ja rohelisel väljal kolm kuldset viljapead. Kroon tähistab Põltsamaa linna ja kolm viljapead liitunud valdu: Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valda. Põltsamaa valla lipp on samades heraldilistes värvides valla vapiga. Sümboolika autor on Heino Prunsvelt.^[28]

Põltsamaa vallal on sõprussuhted järgmiste välisriikide omavalitsusüksustega:^[29]

• Kokemäki linn (Soome Vabariik);
• Mänttä-Vilppula linn (Soome Vabariik);
• Skrunda piirkond (Läti Vabariik);
• Sollefteå vald (Rootsi Kuningriik).

• Jaani-Hansu mänd (ka Puurmani vana mänd) – asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. Eesti jämedaim mänd. 20 meetri kõrguse männi tüve ümbermõõt oli 1999. aastal 447 cm (10 cm normaalkõrgusest madalamal 459 cm, sest seal on tüvel pahk).^[30]
• Kalana karjäär. Lubjakivi kaevandamisel on karjäärist leitud makroskoopilisi lubistumata vetikaid. Erineva morfoloogiaga* vetikaid on Kalanast leitud üle kümne. Tegu on ühe rikkalikuma vetikate „varakambriga“ kogu maailmas.^[31]
• Puurmani loss on üks Eesti kaunimaid ja suursugusemaid uusrenessansslosse.
• Põltsamaa ordulinnus on ehitatud Vana-Rooma piirilinnuste eeskujul ja see on suurima ümbermõõduga linnus Eestis (ümbermõõt 437 m). Liivimaa ainsa kuninga hertsog Magnuse residents asus aastatel 1570–1578.^[32]
• Põltsamaa roosiaed – on kollektsiooni suuruse poolest Baltikumis suurim ja kuulub Euroopa 10 suurema rosaariumi hulka, seal leidub ligi 1000 roosiliiki.
• Rootsiküla künnapuu – asub Tammiku küla Rootsiküla talu põllul. 1999. aastal mõõtis Hendrik Relve puu kõrguseks 13 m ja tüve rinnasümbermõõduks 551 cm. Rootsiküla künnapuu on teadaolevalt Lümati järel jämeduselt teine künnapuu Eestis.^[33]
• Umbusi Budismi Keskus – Umbusi küla vanasse koolimajja rajatud ainulaadne budismi keskus Eestis.^[34]

• 
  Kultuurimälestiseks arvatud elamu-ärihoone Põltsamaal
• 
  Puurmani mõisa peahoone pargi poolt (2008)
• 
  Adavere mõisa peahoone
• 
  Lustivere mõisa sepikoda

Põltsamaa vallaga on seotud olnud järgmised isikud:

• Karl Schlossmann – sündinud Puurmani vallas. Eesti mikrobioloogiateaduse rajaja. Oli 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president.

• Põltsamaa valla koduleht
• "Puurmani valla elanikud hääletavad Tartu vallaga ühinemise üle" ERR, 17. september 2022