Võisiku
| Võisiku | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 14,1 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 285 (1.01.2020)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 9536[3] | |
| Koordinaadid: 58° 38′ N, 25° 55′ E | |
  | |
 |
Võisiku on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. Asub Põltsamaa linnast 5 km edelas, Viljandi–Põltsamaa maantee ääres.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Võisikul paikneb paisjärv. Läbi järve voolab Riivli oja. Külas on looduskaitsealune Võisiku park (15,0 ha). Edelas ja lõunas piirab küla Soosaare raba, mida kutsutakse ka Kõpusooks[küsitav].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Võisikut on esmamainitud 1558. aastal. Kirjalikes allikates on kohta tähistatud nimega Weseke.[4]
On arvatud, et küla nime aluseks on isikunimi.[5]
1720. aastal kinkis tsaar Peeter I Võisiku Hamburgist pärit Heinrich von Fickile. See andis olulise tõuke Põltsamaa-Võisiku ümbruse arengule. Võisiku mõisast sai ümbruse rikkaim mõis. Mõisal olid omad karjamõis, piiritusetehas, vesiveskid, meierei, villavabrik, kõrtsid ning lubja- ja tõrvaaugud. Hiljem lisandus klaasivabrik Meleskis. Von Fickidelt liikus mõis päranduse teel Bockidele. 1837. aastal pärisid mõisa Zoege von Manteuffelid ja 1870. aastal Mühlenid.
Härrastemaja põhiosa pärineb Berend Johann von Bocki ajast 18. sajandi keskelt. Hiljem on seda olulisel määral laiendatud. 1925. aastast paikneb hoones hooldekodu.[6]
1940/41 sügistalve mäletatakse Võisiku ja Kundrussaare külas vennatapu ajana. Selle ohvrid puhkavad Riivli ühishauas[4]. 1948. aasta 24. oktoobril asutati Võisikul kolhoos Kungla, mis muudeti 1976. aastal sovhoosiks.
1977. aastal liideti Võisikuga Kundrussaare küla.[6]
Majandusolud
[muuda | muuda lähteteksti]Võisiku mõisahoones asub Võisiku hooldekodu, kus on ligi 400 hooldealust. Hooldekodu annab tööd umbes 170 töötajale, millega hooldekodu on üks suurimaid tööandjaid Jõgeva maakonnas. Võisiku küla elanikke töötab hooldekodus umbes 40 ümber.[4]
Kohalikku seltsielu edendab Võisiku-Kundrussaare Külaselts EWA.
Huvitavad faktid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Võisikul on pärisorjade käsitsi kaevatud tiik, mille põhja rajatud suurel malelaual mängiti 27. juulil 1892 esimest korda Eestis malet elavate malenditega[7]. Malendeid juhtisid Võisikul sündinud baltisaksa tööstur ja kultuuriloolane, Rõika-Meleski vabriku kauaaegne direktor Friedrich Amelung ja Peterburi malemeister S. Urussov.[6]
- Kundrussaares asuvale Võisiku mõisa kalmistule on maetud Jaan Krossi romaanist "Keisri hull" tuntud Timotheus Eberhard von Bock ja tema eesti soost abikaasa Ewa.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Võisiku (Kundrussaare) küla arengukava 2003-2008[alaline kõdulink]. PDF. Vaadatud 6.12.2012.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Võisiku" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, lk 777.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2009, lk 124
- ↑ Võisiku küla ja külaselts astuvad ühte jalga[alaline kõdulink]. Vooremaa, 4.07.2005. Vaadatud 8.12.2012