Kaaba

Kaaba (araabia الكعبة (al-Ka‘abah)) on ehitis Mekas Suure mošee õuel ja on islami tähtsaim pühamu.

Kuubikujuline Kaaba on 12 m pikk, 10 m lai ja 15 m kõrge ning asub madalal platvormil. Hallidest kiviplokkidest ja marmorist ehitise nurgad on suunatud nelja põhi-ilmakaare poole. Ehitis on kaetud musta kangaga, mida vahetatakse igal aastal. Edelaosas hõberaamis asub nn Must kivi (al-Hajar al-Aswad), mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu, kuid pakutud on ka vulkaanilist. Teaduslikke uuringuid kivile tehtud ei ole, kuid viimane on tänapäeval toetatavam teooria ütluste järgi, et enne Kaaba ehitamist pidavat see kivi suutma vee pinnal püsida (vulkaaniline pimss ei vaju põhja).

Seitse korda vastupäeva ümber Kaaba käimine ja Musta kivi suudlemine on muslimite palverännaku hadži üks peamisi rituaale.

Pärimuse järgi ehitas Kaaba Aabraham koos oma poja Ismaeliga.

Qibla tähistab suunda, kuhu poole kõik muslimid, ükskõik kus nad ka ei asuks, viis korda päevas palvetavad. Alates 624. aastast on qibla suunatud Kaaba poole (selle geograafilised koordinaadid on 21° 25′ 21″ N, 39° 49′ 34″ E.

Vikisõnastiku artikkel: Kaaba

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaaba