Kadrina vald

See artikkel on Lääne-Virumaa asuvast vallast; Jõgevamaal asunud endise valla kohta vaata artiklit Kadrina vald (Kodavere kihelkond).

---

Kadrina vald
Kadrina valla lipp Kadrina valla vapp
Pindala: 354 km² (2017)[1]
Elanikke: 4799 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 13,6 in/km²
EHAKi kood: 0272[3]
Keskus: Kadrina

Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas. Kadrina vald jääb Harju ja Viru alamvesikonda ning valla lõunaosa ka Pandivere põhjavee alamvesikonda.^[4]

Kadrina vald on elanike arvult Eesti üks väiksemaid omavalitsusi, olles suuruselt 64. omavalitsus (Eestis on kokku 79 omavalitsust). Pindalalt on Kadrina vald Eesti suuruselt 48. omavalitsus.^[5]

Valla keskus on Kadrina alevik, kus elas 2020. aasta alguse seisuga 2113 inimest. Lisaks asub vallas ka Hulja alevik.

Kadrina valda läbivad riigimaanteed, millest suuremad on Tallinn–Narva ja Pärnu–Rakvere–Sõmeru.^[4]

Viljakad mullad on andnud võimaluse tegeleda seal pikka aega põlluharimise ja karjakasvatamisega.^[6]

Kadrina vallavanem on alates 2018. aastast Kairit Pihlak.^[7]

Kadrina, Hulja

Ama, Arbavere, Hõbeda, Härjadi, Jõepere, Jõetaguse, Jürimõisa, Kadapiku, Kallukse, Kihlevere, Kiku, Kolu, Kõrveküla, Lante, Leikude, Loobu, Läsna, Mõndavere, Mäo, Neeruti, Ohepalu, Orutaguse, Pariisi, Põima, Ridaküla, Rõmeda, Salda, Saukse, Sootaguse, Tirbiku, Tokolopi, Udriku, Uku, Undla, Vaiatu, Vandu, Viitna, Vohnja, Võduvere, Võipere

Ahila, Koplimetsa, Kriska, Nagala, Ojaveski, Pankase, Päri, Sirgu, Tõrma, Uudeküla, Valgma, Vatku

Kadrina vald moodustati 1992. aasta 9. aprillil.^[8] Varem tegutses sel alal Kadrina külanõukogu. Enne seda tegutses seal aastatel 1939–1950 Undla vald keskusega Kadrinas, mis moodustati vallareformiga suuresti senisest Kadrina kihelkonna Undla vallast (1866–1939).

1993. aasta juulis eraldati Kadrina vallast Saksi vald.^[9] Kui Saksi vald liitus 2005. aastal koos Tapa linna ja Lehtse vallaga uueks Tapa vallaks, siis liitusid Saksi valla Kiku, Pariisi ja Salda küla taas Kadrina vallaga.

Seniste reformidega on muudetud ka külade piire. Näiteks pole enam Koplimetsa küla, mis kuulub nüüd Ridaküla koosseisu.

Maastikukaitsealadest asuvad (sh osaliselt) vallas Kallukse maastikukaitseala, Neeruti maastikukaitseala ja Viitna maastikukaitseala. Osaliselt jäävad valla alale ka Lahemaa rahvuspark ja Ohepalu looduskaitseala. Samuti asub seal Tirbiku looduskaitseala, mis moodustati 2019. aastal.^[10]

Kaitsealustest parkidest jäävad valda Arbavere, Kolu, Loobu, Neeruti, Udriku, Undla ja Vohnja mõisa park.

Hoiualadest asub Kadrina vallas Loobu jõe hoiuala ning sinna ulatub osaliselt Lasila hoiuala.

Valla alal asub palju järvi. Nende seas Neeruti järved (Eesjärv, Tagajärv, Orajärv ja Sinijärv), Viitna järved (Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv) ning Udriku järved (Suurjärv, Väikejärv ja Mädajärv). Samuti asub Ohepalu soos Ohepalu järv (67,9 ha). Loobu jõel on ka mitu paisjärve, näiteks Kadrina paisjärv (8,8 ha), Jõepere järv (3,3 ha) ja Undla veskijärv (1,2 ha).

Looduskaitsealustest üksikobjektidest asuvad vallas Kallukse mänd, Viitna kadakas (kuivanud), Linda-Neitsi kivi, Kolu allikad ja Jõepere allikad. Lisaks on puistuna kaitse alla võetud Jõepere põlispuud.

• 
  Nabudi järv
• 
  Neeruti Eesjärv sügisel
• 
  Linda-Neitsi kivi ehk Lodikivi
• 
  Ohepalu soo

Kadrina valla elanike arv on püsinud alates 2020. aastast stabiilsena.^[5] Valla elanikest on 95,1% eestlased, 2,4% venelased ja 2,5% muude rahvuste esindajad.^[11]

Valla elanike emakeel:

• eesti keel (94% elanikest);
• vene keel (5% elanikest);
• muu võõrkeel (1% elanikest).

Võrreldes teiste Eesti omavalitsustega on Kadrina vallas pensionäride osakaal suhteliselt madal. Kadrina valla elanikest moodustavad pensionärid 22,9% (Eestis 22,6% ja Lääne-Virumaal 25%). Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsuste seas 59. kohal (kokku 79 omavalitsust). Vallas elab 23% pensionäridest üksi. Tööl käivate pensionäride osakaal on Eesti keskmisel tasemel. Nii vallas kui Eestis käib tööl 18% pensionäridest.^[12]

Kadrina vallas on ka puudega isikute osakaal Eesti omavalitsuste seas pigem üks madalamaid. Vaid 8,3 protsendil Kadrina valla elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 8,5% elanikest ja Lääne-Virumaal 9,1% elanikest). Kõige enam on diagnoositud puuet tööealistel isikutel (52% juhtudest).^[13]

Valla elanikest 51% elab eramajas, 47% korteris, 1% ühiseluruumis ja 1% mitteeluruumis. Umbes 3/4 valla elanikest omab oma elamispinda (77%), 11% üürib ja 12% kasutab elamispinda muudel alustel.^[14]

Kadrina vallas elavad Lääne-Virumaa keskmisest vähem usklikumad inimesed. Valla elanikest 14% peab omaks mõnd usku. Nendest, kes peab omaks mõnd usku, 49% on luterlased ja 21% õigeusklikud.^[15]

Kadrina vallas paiknevad hooned on nii Eesti kui ka Lääne-Virumaa keskmisest vanemad. Iga teine vallas asuv eluhoone on ehitatud perioodil 1919–1960 (52% hoonetest). Sel sajandil on valminud vaid 5% valla territooriumil asuvatest hoonetest. Enam kui iga kolmas vallas asuv kortermaja on ehitatud perioodil 1981–1990.^[16]

Umbes 3/4 valla eluruumidest on asustatud (74%), mis on võrreldav Eesti keskmise näitajaga (Eestis on asustatud 76% eluruumidest). Lääne-Virumaal on asustatud 68% eluruumidest.^[17]

2022. aastal olid Kadrina valla eelarve tulud 8,6 miljonit eurot. Selle näitaja alusel oli Kadrina valla eelarve Eesti 79 omavalitsuse seas üks väiksemaid, jäädes 68. kohale. Kadrina valla netovõlakoormus moodustab 27% valla eelarvest. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste võrdluses pigem väiksema võlakoormusega omavalitsuste seas (51. kohal).^[18]

Vallas tegutsevad Kadrina Lasteaed Sipsik, Vohnja Lasteaed-Algkool, Kadrina Keskkool ja Kadrina kunstidekool.

Kadrina vallas omab 20% vähemalt 15 aastastest elanikest bakalaurusekraadi või sellest kõrgemat haridustaset, 49% keskharidust või sellega võrdsustatud haridustaset ja 29% põhiharidust või sellest madalamat haridustaset. Nende näitajate poolest ollakse võrreldav maakonna keskmiste näitajatega. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega on vallas põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega osakaal Eesti keskmisest kõrgem ja bakalaurusekraadiga või sellest kõrgema haridustasemega inimeste osakaal Eesti keskmisest madalam.^[19]

Alates 1992. aasta detsembrist ilmub Kadrina valla ajaleht Kodukant.^[20] Ajalehe toimetaja on Gethe Rohumägi.^[21] Varem on toimetajad olnud Ilmar Tomusk, Harald Rahupõld, Enn Mälgand ja Rein Sikk ja Lisete Laisaar.

• Jaan Stern – külanõukogu esimees ja vallavanem 10. detsembrist 1989 kuni 17. oktoobrini 1993
• Enno Põllu – vallavanem 17. oktoobrist 1993 kuni 28. septembrini 1994 (hukkus Estonia katastroofis nagu ka Peeter Ronk, kes oli volikogu esimees 17.10.1993–28.09.1994)
• Valeri Lõõnik – vallavanem 1994–1996
• Mati Käbin – vallavanema kohusetäitja juulist 1996 kuni 20. oktoobrini 1996
• Jaan Stern – (taas) vallavanem 20. oktoobrist 1996 kuni 17. oktoobrini 1999 (seejärel volikogu esimees 17.10.1999–16.10.2005 ja abivallavanem 16.10.2005–2013)
• Ain Suurkaev – vallavanem 17. oktoobrist 1999 kuni 16. oktoobrini 2005 (varem abivallavanem 1996–1999 ja hiljem volikogu esimees 2005–2009)
• Aivar Lankei – vallavanem 16. oktoobrist 2005 kuni 21. novembrini 2013
• Erich Petrovits – vallavanem 21. novembrist 2013 kuni 2017. aastani
• Marko Teiva – vallavanem 2017. aastast kuni 9. veebruarini 2018
• Jaan Stern – vallavanema kohusetäitja
• Kairit Pihlak – vallavanem alates 11. aprillist 2018

 Pikemalt artiklites Kadrina valla lipp ja Kadrina valla vapp

Kadrina valla lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor. Ülemine laid on valge, keskmine must ja alumine roheline. Väljade laiuste suhte on 3:2:3. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 98x154 cm. Lipp kinnitati 23. jaanuaril 1995 ning õnnistati sama aasta 25. novembril – kadripäeval ehk püha Katariina sünnipäeval – Kadrina kirikus.

Koos Kadrina valla lipuga õnnistati samal päeval Kadrina kirikus ka valla vapp. Sellel on hõbedase kaldtalaga vasakult poolitatud rohelise-musta kilbi ülemisel, rohelisel väljal kuue kodaraga ratas, millest osa on ära murdunud ja mustal väljal kolm Kreeka risti – kõik hõbedased. Vapil kujutatud katkine ratas on ajalooline sümbol: nimelt purunes 307. aastal Aleksandrias Katariina piinamise ratas, mis andiski alust Katariina pühakuks kuulutamisele. Vapi autori Jaan Liivsoo sõnul võib katkine ratas tähendada ka Kadrina arengu hüplikkust, kolm Kreeka risti märgivad aga usku Jumalasse, Eesti Vabariiki ja iseendasse.

Vallas tegutseb mittetulundusühing Neeruti Selts. Seltsi ellukutsumise idee käis 1997. aastal välja Enn Loik (1938–2003), kes oli juba 1994. aastal algatanud n-ö Kadrina kultuurigrupi tegevuse. Selts asutati 2001. aastal ning MTÜ registreeriti 30. aprillil 2002.^[22] Korraldatakse avalikke üritusi (loodusretked, õpitoad, koolitused) ning avaldatakse loodusteemalisi ja koduloolisi toimetisi. Seltsi tegevust juhtinud ning piirkonna ajalugu talletanud ja tutvustanud Tiiu Uusküla pälvis 2021. aastal esimese Kadrina valla elutööpreemia.^[23]

Avalikku sauna teenust korraldab Kadrina Saunaklubi. Kadrina saun tegutseb 1957. aastast ja on vanim järjepidevalt tegutsev külasaun Eestis.^[viide?] Üldjuhul on aastas 44 avalikku saunakorda, mida külastab 2500 saunasõpra nii Kadrinast kui ka Rakverest, Tapalt ja kaugemaltki. Pooled saunas käijatest on pensionärid ja lapsed. Vähemalt kord aastas toimub vallarahvale tasuta saunapäev. Kadrina saunas on rahvaga kohtumas käinud ministrid, sh peaministrid, aga ka Riigikogu esimehed ja peapiiskop.^[viide?]

Spordiürituste korraldajana on tuntud Huviklubi Nelson. See vabatahtlike ühendus korraldab Kadrina Paisjärve jooksu, Tamsalu-Neeruti Maratoni, Kadrina Kadripäeva kadrijooksu, Loobu Jõe poolmaratoni ja teisi liikumisharrastuse üritusi. Lisaks toimuvad Huviklubi Nelsoni korraldusel ronimistreeningud Kadrina huvikeskuse ronimisseinal.

• Viitna kõrts
• Viitna Pikkjärv
• Neeruti mõis
• Neeruti järved
• Emakeele ausammas (Kadrinas)
• Kadrina Vabadussõja mälestussammas
• Vohnja mõis
• Loobu jõgi

Alates 26. novembrist 1986 on vallal sõprussuhted Janakkala vallaga Soomes. Koostöölepingut on uuendatud 1996. ja 2012. aastal.^[24]

• 
  Kadrina kirik
• 
  Kadrina ristisalu
• 
  Neeruti mõis
• 
  Undla mõisa peahoone
• 
  Hulja kalmistu värav

• Kadrina kihelkond
• Kalevipoja künnivaod

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kadrina vald

• Kadrina vald
• Kadrina valla reklaamfilm "Suur väikeses" (1999) (YouTube)