Tapa vald

See artikkel räägib praegusest vallast; varasema valle kohta vaata artiklit Tapa vald (2005), veel varasema kohta artiklit Tapa vald (Ambla kihelkond)

---

Tapa vald
Tapa valla lipp Tapa valla vapp
Pindala: 480 km² (2021)[1]
Elanikke: 11 082 (1.01.2023)[2]
Rahvastikutihedus: 23,1 in/km²
EHAKi kood: 0792[3]
Keskus: Tapa

Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas. Valla keskus on Tapa linn.

Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald. See piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga.

Vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel.^[4] Valla pindala on 479,70 km².^[5]

• Tamsalu
• Tapa

• Lehtse

Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks:

• Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla;
• Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla;
• Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla;
• Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla;
• Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla;
• Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla;
• Tamsalu – Tamsalu linn, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla;
• Tapa linn;
• Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla.

Aasta	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023
Elanikke	11 169	11 049	10 902	10 761	10 611	10 902	11 082

Tapa vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Ambla ja umbes kolmandiku Järva-Jaani kihelkonnast, samuti vähemal määral Kadrina, Koeru ja Väike-Maarja kihelkonda kuulunud alasid.

Tapa vallas või selle läheduses on mitu muistset asustuskeskust:

• Jäneda – Raudla,
• Lehtse – Kuru – Pruuna,
• Karkuse – Nõmmküla,
• Käravete – Kukevere (Järva vald, Tapa valla piiril),
• Roosna ja Reinevere küla (Järva vald, Tapa valla piiril),
• Sääse – Uudeküla,
• Järva-Jaani – kaasa arvatud Jalgsema, Karinu (kõik Järva vallas Tapa valla piiril) ja Kuie küla.^[6]

Jänedal on asunud ka linnus. Kuna Jäneda linnuse õuelt on avastatud püsiasustusele viitav kultuurkiht, võib oletada, et tegemist oli n-ö korralikult funktsioneeriva keskusega. Arvatav linnus on asunud ka Jalgsema külas (Järva vald, Tapa valla piiril) Siimumäel. Muistse Järvamaa linnuste rollist sõjalise rajatisena pole aga midagi teada, sest Henrik Liivimaa kroonikas seda ei maini ja pole ka andmeid nende piiramiste kohta vallutussõdade ajal 13. sajandil.^[7]

Hilisem Ambla ja Järva-Madise kihelkond moodustasid koos ühe muinaskihelkonna – Loppegunde. Tänane Tapa vald koos temaga piirnevate aladega moodustasid Loppegunde tuumala. Loppegunde oli muinas-Järvamaa põhjapoolseim kihelkond. Muinaskihelkonna keskusena on pakutud välja nii Reineveret (Järva vald, piirneb Tapa valla Karkuse külaga) kui Käravetet (Järva vald, Tapa valla piiri läheduses). Priit Lätti peab tõenäolisemaks teist varianti. Reinevere on põhjapoolseim punkt, kuhu jõudis välja kroonik Henrik 13. sajandil.

Keitis (hilisem Järva-Jaani Järva vallas, Tapa valla piiril) oli samuti muinaskihelkonna, mille nime pole aga teada, keskus.^[7] Kroonik Henrik mainib samuti Jalgsemat (asub Järva vallas Tapa valla läheduses), mille elanikud olid taanlaste poolt juba ristitud.^[7]

1938. aasta valdade reformi järel oli suurem osa tänasest Tapa vallast omaaegse Lehtse valla ja Vajangu valla alal. Tapa linn oli 1938 iseseisev haldusüksus.

Einmanni mõis Kaeva mõis Kuie mõis Kursi mõis

Metsamõis Türje mõis Võhmuta mõis

Imastu mõis Loksu mõis Saksi mõis

Porkuni mõis Põdrangu mõis

Tapa vallas on mitu ajaloolist kõrve-nimelist küla^[8]:

• Imastu – varasem nimi Männikõrve,
• Kõrveküla,
• Pruuna – varasem nimi Kõrvenurme,
• Pruunakõrve – praegu liidetud Patika (Tapa vald) ja Pillapalu (Anija vald) külaga,
• Rauakõrve – praegu liidetud Tapa linnaga,
• Tõõrakõrve.

Maastikuliselt jääb suurem osa vallast Pandivere kõrgustikule, valla põhja- ja lääneosa aga Kõrvemaale. Tapa vald asub Valgejõe ja Jägala jõe veelahkmel. Suurimad valda läbivad jõed on Valgejõgi, Soodla jõgi ja Jänijõgi.

Tapa vald jääb valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Lääne-Eesti alamvesikonda (Pandivere). Soodla jõgi on osa Tallinna veehaardest.

Suurem osa Tapa vallast, va Piibe maanteest (riigi tugimaantee nr 13 Jägala–Käravete) läände jääv ala, asub Pandivere nitraaditundlikul alal.

Valimised	2017[9]		2021[10]
	kohti	%	kohti	%
Kokku	23	100	21	100
Eesti Keskerakond	5	20,4	4	19,1
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond	0	3,9	3	13,8
Eesti Reformierakond	4	18,0	4	17,1
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei	0	0,2	-	-
Erakond Eestimaa Rohelised	-	-	0	0,5
ISAMAA erakond	0	2,2	0	1,4
Valimisliit "Koostöö"	4	17,4	2	12,8
Valimisliit "Valgejõgi"	10	37,0	8	35,4
Üksikkandidaat	0	0,7	-	-

• 2017–2018 Toomas Uudeberg (Valimisliit "Valgejõgi")^[11][12]
• 2018–2021 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)^[13]
• 2021–2023 Alari Kirt (Valimisliit "Valgejõgi"; ISAMAA Erakond)^[14]
• alates 2023 Maksim Butšenkov (Eesti Keskerakond)^[15]

• 2017–2021 Reigo Tamm (Eesti Reformierakond)
• alates 2021 Aigar Põder (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)^[14]

• 2017–2018 Alari Kirt (Valimisliit “Valgejõgi”; ISAMAA Erakond)^[17][18]
• 2018–2021 Riho Tell (Eesti Reformierakond)^[13]
• 2021–2023 Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)^[19]
• alates 2023 Riho Tell (Eesti Reformierakond)^[15]

• 01.01.2018 – oktoober 2018:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
  • Aivi Must (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
  • Riho Tell (Eesti Reformierakond) (vallavalitsuse liige, arengu- ja finantsvaldkond)
• oktoober 2018 – veebruar 2020^[20]:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
  • Ene Augasmägi (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
  • Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
• veebruar 2020 – detsember 2021^[21]:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
  • Rain Sepping (Valimisliit "Koostöö"; Sotsiaaldemokraatlik Erakond) (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalvaldkond)
  • Dmitri Okatov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, arenguvaldkond)
• detsember 2021 – aprill 2022^[22]:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
• aprill 2022 – november 2023^[23]:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, majandusvaldkond)
  • Riina Haljasoks (vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur ja noorsootöö)
• alates november 2023^[24]:
  • Andrus Freienthal (vallavalitsuse liige, haldusosakond)
  • Janar Safronov (Eesti Keskerakond) (vallavalitsuse liige, kultuuriosakond)
  • Ene Augasmägi (vallavalitsuse liige, haridus- ja sotsiaalosakond
  • Valdo Helmelaid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) (vallavalitsuse liige, arenguosakond)

• alates 2018 Piret Treial

• 2009 Priit Pärn (sündinud 1946), animafilmirežissöör, karikaturist ja graafik
• 2009 Aurelie Kaldoja (1921–2015), õpetaja
• 2013 Evi Glaase (1930–2020), arst ja ühiskonnategelane
• 2013 Harri Allandi (sündinud 1930), kodu-uurija ja ühiskonnategelane
• 2020 Toomas Uudeberg (sündinud 1960), ühiskonnategelane

Gümnaasiumid:

• Tamsalu Gümnaasium
• Tapa Gümnaasium

Põhikool-lasteaiad:

• Jäneda Kool
• Lehtse Kool

Lasteaiad:

• Krõll (Tamsalu, Vajangu)
• Pisipõnn (Tapa)
• Vikerkaar (Tapa)

Riigikoolid:

• Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskus (endine Tapa Erikool) (Tapa)
• Porkuni Kool

Erakoolid:

• Mihkli Kool (kuni 2017/18. õppeaasta lõpuni Imastus; alates 01.09.2018 Rakveres)^[25]

Tapa kui vallasisene linn on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa, Tapa–Narva ja Tapa–Tartu laiarööpmeline raudtee.

Tapa vallas asuvad järgmised raudteejaamad ja -peatused:

• Raudteejaamad:
  • Nõmmküla – reisirongid ei peatu
  • Tamsalu
  • Tapa
• Raudteepeatused:
  • Jäneda
  • Lehtse

Tapa valla piiril, kuid Harjumaa Anija valla Aegviidu alevis asub ka Nelijärve raudteepeatus.

Ajalooline Patika raudteepeatus on suletud alates maist 2005.

Tamsalu oli aastatel 1920–1972 kitsarööpmelise Türi–Paide–Tamsalu raudtee lõppjaam. Tapa vallas asusid järgmised kitsarööpmelise raudtee jaamad: Tamsalu, Vajangu ja Võhmuta. Praegu arendatakse endisel raudteetammil Türi-Tamsalu matkateed.

Tapa valda läbib riigi põhimaantee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru ja järgmised riigi tugimaanteed:

• number 13 Jägala – Käravete, mis on osa ajaloolisest Piibe maanteest,
• number 22 Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva,
• number 24 Tapa – Loobu.

• Rootsis
  • Trosa
• Soomes
  • Akaa
  • Pyhäntä
  • Siikajoki
  • Siikalatva
• Saksamaal
  • Hohenfelde Schleswig-Holsteini liidumaal
  • Preetz Schleswig-Holsteini liidumaal
• USA-s
  • Cumberland Marylandi osariigis

2017. aasta haldusreformi käigus soovisid endise Ambla valla põhjaosa asulad (Ambla ja Käravete alevik, Jõgisoo, Raka, Roosna, Reinevere, Märjandi, Kukevere ja Sääsküla küla) liituda Järva valla asemel Tapa vallaga. Ambla Vallavolikogu seda soovi ei rahuldanud ning Ambla vald liitus tervikuna Järva vallaks.^[26]

2018. aasta maikuus algatasid samad Järva valla põhjaosa asulad üleminekuprotsessi Tapa valla koosseisu uuesti.^[27] Järva Vallavolikogu arutas eelmainitud eelnõud esimest korda 11. septembril 2018 otsust tegemata.^[28]

• Tapa Keelekümbluskool
• Tapa valla lipp
• Tapa valla vapp
• Tapa vald (2005–2017)
• Tamsalu vald (2005–2017)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tapa vald

• Tapa valla koduleht