[go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Tallinna–Narva tee

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna–Narva maantee)
Kaart
Tallinna–Narva tee

Tallinna–Narva tee (põhimaantee nr 1) on üks Eesti põhimaanteid.

Maantee saab alguse Tallinna kesklinnast Viru väljakult. Edasi kulgeb maantee 10,4 km ulatuses piki Tallinna tänavaid (Narva mnt, Pronksi, Tartu mnt, Peterburi tee) Pirita jõeni, kus ületab Tallinna piiri. Tallinna–Narva tee kulgeb piki Eesti põhjarannikut ja on Euroopa maantee E20 osa. Viimased 3,5 km kulgeb maantee piki Narva linna tänavaid: Tallinna maantee, Peetri plats, Peterburi maantee. Maantee lõpeb Sõpruse sillal Eesti-Venemaa riigipiiril. Kuni 80,7. kilomeetrini on maantee kahe eraldatud vastassuunalise sõiduteega. Tee pikkus on 212,646 km.

Maantee läbib kolme maakonda: Harju maakonda (Tallinna linn, Maardu linn, Jõelähtme vald, Kuusalu vald), Lääne-Viru maakonda (Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald) ja Ida-Viru maakonda (Lüganuse vald, Toila vald, Narva-Jõesuu linn, Narva linn).

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Saksa sõjavangide ehitatud Tallinna–Narva tee 1940. aastate teisel poolel Jõelähtme lähedal
 Pikemalt artiklis Tallinna–Peterburi postimaantee

Varaseimad kirjalikud andmed Tallinna–Narva tee kohta pärinevad 17. sajandi algusest, mil Hollandi saatkond reisis Tallinnast Venemaale. Hollandlaste marsruut oli Tallinn–Valkla–Kolga–Toolse–Kudruküla–Narva ja neil kulus sihtkohta jõudmiseks viis päeva. Narvast Vokani kattus hollandlaste marsruut hilisema Peterburi–Riia postiteega. 1780. aastal suunati raskesti läbitava Toila oru tõttu tee põhjarannikult lõuna poole. Tallinna–Peterburi ja Peterburi–Riia postimaanteede uueks lahknemiskohaks sai Jõhvi.[1]

Kuni 20. sajandi alguseni oli Tallinna–Narva tee kitsas ja käänuline pinnastee, kuid seoses autotranspordi kiire arenguga toimusid Venemaa Keisririigi viimastel aastatel maantee tähtsamatel lõikudel (Tallinna, Jõhvi ja Narva ümbruses) teetööd, ehitati kruusateid ja rajati püsisildu. Maantee remonditööd toimusid naturaalkohustuse alusel.[1]

Iseseisva Eesti Vabariigi ajal suudeti parandada vaid üksikuid Tallinna–Narva tee lõike, kuigi maantee kuulus kõrgeima ehk I klassi maanteede hulka. Siiski paranes Tallinna–Narva tee seisukord tunduvalt pärast 1929. aastat, kui hakkas kehtima maanteede seadus. Uue seadusega kaotati I klassi maanteedelt naturaalkohustus ja teede korrashoidu hakati rahastama riigikassast. 1930. aastate teisel poolel said püsiva katte Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva sissesõidud. 1940. aastal, vahetult enne Eesti okupeerimist, koostati viie aastane tegevuskava, mis nägi ette ehitada Harjumaal 20 kilomeetrit ja Virumaal 70 kilomeetrit uut teed. Puhkenud sõja tõttu jäid plaanid teostamata. Tallinna–Narva tee sai sõjas rängalt kannatada.[1]

Tallinna–Narva tee Kuusalu lähedal 1948. aastal

Maantee taastamisega tehti algust 1944. aasta sügisel ning aktiivsem taastamistöö toimus kahe järgneva aasta jooksul. Maantee tähtsust tõstis see, et Tallinna–Narva tee oli otseühendus Eesti NSV pealinna Tallinna ja NSV Liidu tähtsuselt teise linna Leningradiga. Suuremahulised teetööd algasid Tallinna–Leningradi maanteel 1945. aasta lõpus või 1946. aasta alguses. Peamise tööjõuna kasutati tee-ehitusel Nõukogude Liidus selleks ajaks juba üsna tavapäraseks kujunenud praktika kohaselt teises maailmasõjas sõjavangi langenud Saksa sõjavange. Sakslaste peamine töö oli tee muldkeha ehitus, mis toimus suurelt jaolt käsitsi, ka muldkeha tihendamine toimus käsitsi, tambitsa abil. Betoonitööd olid mehhaniseeritud, betoonkatte servadesse paigutati terasest roopad, mida mööda liikus USA-st majandusabi korras saadud betoneerimismasin. Saksa sõjavangid lõpetasid ehitustööd Narva maanteel 1949. aasta oktoobri lõpus, mil nad kodumaale tagasi viidi. Sakslaste asemele toodi maanteed ehitama Vene vangid, kes töötasid maanteel 1950. aastate lõpuni.[2]

Tallinna–Narva tee Tallinna piiril 2009. aastal
Tallinna–Narva tee Loo–Maardu lõigu ehitus 2010. aastal

Maanteede Valitsuse tegevuse õiendi alusel oli Saksa sõjavangide ehitatud betoonmaantee ehituse alguspunktiks maantee 22. kilomeetri lõpp. Sakslaste ehitatud tsementbetoontee pikkus oli ligi 28 kilomeetrit. 1964. aasta maantee passis kulges tsementbetoontee kilomeetritel 22,8–49,8. Maantee ehituse ajal surnud sõjavangide ametlik kalmistu asub Tallinnas Kloostrimetsas, Pirita ja Metsakalmistu vahel. Aja jooksul asendati betoontee asfaltbetoonkattega. Viimased lõigud vangide tehtust kaeti 1980. aastate alguses.[2]

1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses alustati Tallinna–Narva teel mustkatte ehitamist ja 1950. aastate alguses alustati Narva maanteel ajutiste puitsildade asendamist raudbetoonsildadega. Tallinna–Narva teel toimus vilgas ehitustegevus vaatamata sellele, et ülejäänud maanteede olukord oli väga vilets. 1956. aastaks Narva maantee kogu pikkuses tolmuvaba. Esimene Eesti asfaltbetoontehas avati Tallinna–Narva tee läheduses Pahnimäel. Mõne aja pärast rajati tehased ka Kohtla-Järvele ja Toilasse. Lõviosa 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse Eesti NSV asfaltbetoonitoodangust läks just Narva maantee katte ehituseks. 1960. aastate keskpaigas oli Tallinna–Narva tee vaieldamatult Eesti NSV kõige moodsam ja paremas seiskorras olev tee.[2]

1964. aasta veebruaris alustati Tallinna–Leningradi maantee esimestel kilomeetritel (4,9–12,2), Tallinna–Maardu vahelise lõigu tsementbetoontee ehitustöid. Teelõiku ehitati kolm ja pool aastat. Muldkeha oli 30 meetrit lai ja teekatte laius oli 2 × 7,6 meetrit (neli sõidurada, kummalgi pool kaks). 1967. aasta novembris valminud 7,1 kilomeetri pikkuse lõigu näol oli tegemist Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuundadega maanteega. Ekslikult on arvatud, et just seda teelõiku ehitasid Saksa sõjavangid.[2]

Tallinna–Narva tee laiendamine jätkus 1970. aastatel seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordivõistluste toimumisega Tallinnas. Suurimaks projektiks kujunes Kuusalu–Valgejõe 23,7 kilomeetri pikkuse teelõigu neljarealiseks ehitamine. Olümpiamängude ettekäändel remonditi ka mitmeid teisi maantee lõike. Maantee neljarealiseks ehitamist jätkati ka 1980. aastatel ja kümnendi lõpuks oli lisandunud 24,3 kilomeetrit I klassi maanteed. Ehitustööd peatusid 1990. aastate alguses Eesti taasiseseisvumisele järgnenud majanduslanguse tõttu.[2]

Poolelijäänud töid jätkati vaikselt 1990. aastate teises pooles. 2002. aastal alanud Ikla–Tallinn–Narva tee taastusremondi projekti raames rekonstrueeriti põhjalikult maantee Virumaale jääv osa, kokku 113,7 kilomeetri ulatuses.[2] 2004. aastal alustati Maardu–Valgejõe teelõigu rekonstrueerimist, et viia see euronõuetega vastavaks.[3] Valgejõe–Rõmeda teelõigu renoveerimise esimese etapi raames toimusid 2009 – 2011 suuremahulised rekonstrueerimistööd Liiapeksi–Loobu teelõigul. Teiseks etapiks oli Viitna möödasõidu ehitus, mida oli alustatud juba 1980. aastatel.[4] Neljarealise maanteena ehitatud möödasõit valmis 2012. aastal.[5]

Tallinna-Narva tee Jägala lähedal

2010. aastal valmis neljarealine Kukruse–Jõhvi teelõik, mis oli seni Eesti suurim ja kallim tee-ehitusprojekt. See Tallinna–Narva tee 7- kilomeetrine lõik (156,0–163,2) oli varem üks Eesti ohtlikumaid teelõike.[6] 2012 aastal avati Loo–Maardu rekonstrueeritud teelõik. Tööde käigus ehitati teelõik 3,7 kilomeetri ulatuses kuuerajaliseks ning 3,1 kilomeetri ulatuses neljarajaliseks I klassi maanteeks.[7] Tegemist oli esimese kuuerealise maanteelõiguga Eestis. Samal aastal valmis ka Tallinna–Narva ja Rakvere–Haljala tee eritasandiline ristmik.[8]

Sillamäe eritasandiline liiklussõlm valmis 2017. aastal. Sama projekti raames kaotati ka samatasandiline ristumine Sillamäe sadama raudteega.[9] Rõmeda ja Haljala vaheline neljarealine teelõik avati 2020. aastal, mille järel on Tallinn–Narva tee 80 kilomeetrine lõik Tallinnast Haljalani täies ulatuses vähemalt neljarealine I klassi maantee.[10]

2022. aasta alguses valmis Tallinna–Narva teed, Tallinna ringteed ja Laagna teed ühendav Väo eritasandiline liiklusõlm.[11]

Asulad Tallinna–Narva teel

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna–Narva tee talvel. Pildistatud Kuusalu lähedal

Tallinn, Iru küla, Nehatu küla, Loo alevik, Liivamäe küla, Maardu linn, Maardu küla, Võerdla küla, Vandjala küla, Loo küla, Rebala küla, Jõelähtme küla, Koogi küla, Jägala küla, Ruu küla, Kodasoo küla, Rummu küla, Saunja küla, Valkla küla, Kiiu alevik, Kuusalu alevik, Kuusalu küla, Ilmastalu küla, Kupu küla, Kahala küla, Vahastu küla, Kolga alevik, Liiapeksi küla, Kemba küla, Kõnnu küla, Valgejõe küla, Läsna küla, Loobu küla, Viitna küla, Rõmeda küla, Liiguste küla, Kärmu küla, Aaspere küla, Sauste küla, Lihulõpe küla, Vanamõisa küla, Haljala alevik, Kisuvere küla, Idavere küla, Aasu küla, Põdruse küla, Arkna küla, Roodevälja küla, Aluvere küla, Sõmeru alevik, Koovälja küla, Kaarli küla, Raudlepa küla, Katku küla, Võhma küla, Muru küla, Rahkla küla, Sämi küla, Sämi-Tagaküla küla, Varudi-Vanaküla küla, Pikaristi küla, Varudi küla, Võrkla küla, Pada küla, Aasukalda küla, Tüükri küla, Pada-Aruküla küla, Koogu küla, Oru küla, Rannu küla, Kõrtsialuse küla, Kõrkküla küla, Purtse küla, Liimala küla, Jabara küla, Mustmätta küla, Varja küla, Voorepera küla, Aa küla, Saka küla, Ontika küla, Kaasikaia küla, Amula küla, Järve küla, Paate küla, Täkumetsa küla, Kukruse küla, Kabelimetsa küla, Edise küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pühajõe küla, Voka küla, Konju küla, Vaivina küla, Päite küla, Sillamäe linn, Perjatsi küla, Pimestiku küla, Sinimäe alevik, Udria küla, Hundinurga küla, Hiiemetsa küla, Laagna küla, Puhkova küla, Vodava küla, Peeterristi küla, Tõrvajõe küla, Soldina küla, Olgina alevik, Narva linn.

Sillad Tallinna–Narva teel

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna–Narva tee Kohtla-Järve ja Jõhvi vahel

Sildade nimistu pärineb Teeregistri andmebaasist[12]

Silla nimi Kaugus
maantee
algusest, km 		Ületatav takistus
Nehatu I ja II sild 10,376 Pirita jõgi
Iru-Loo tunnel 10,995 Loo–Loovälja tee
Maardu järve jalakäijate tunnel 14,892 jalakäijate tee
Maardu mõisa jalakäijate tunnel 15,906 jalakäijate tee
Maardu I ja II viadukt 16,996 Loo–Loovälja tee
Jõelähtme I ja II sild 22,953 Jõelähtme jõgi
Jägala I ja II sild 26,530 Jägala jõgi
Kodasoo I ja II viadukt 31,501 Kodasoo liiklussõlm
Kivisilla karjatunnel 32,879 karjatee
Kiiu I ja II viadukt 36,996 Kiiu–Soodla tee
Kuusalu jalakäijate tunnel 39,712 jalakäijate tee
Kuusalu I ja II viadukt 40,224 Kuusalu tee
Kahala I ja II viadukt 45,134 Kursi tee
Männiku sild 49,820 jalakäijate tee
Valgejõe I ja II sild 59,591 Valgejõgi
Loobu I ja II sild 69,773 Loobu jõgi
Arkna sild 97,036 Selja jõgi
Aluvere viadukt 98,478 Rakvere–Kunda raudtee
Sõmeru sild 101,222 Selja jõgi
Sämi sild 109,318 Kunda jõgi
Padaoru sild 119,519 Pada jõgi
Aseri viadukt 126,874 raudtee
Purtse sild 137,905 Purtse jõgi
Varese sild 166,914 Pühajõgi
Kõrve sild 169,823 Pühajõgi
Voka sild 172,841 Pühajõgi
Sillamäe tunnel 185,119 jalakäijate tee

Tallinna–Narva teega ristuvad riigimaanteed

[muuda | muuda lähteteksti]
Ristuva tee
number 		Ristuva tee nimi Ristmiku kaugus
maantee
algusest, km
2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee 2,8
11 Tallinna ringtee 9,7
5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru tee 100,5
3 Jõhvi–Tartu–Valga tee 162,4
94 Muuga sadama tee 14,7
13 Jägala–Käravete tee 26,5
85 Liiapeksi–Loksa tee 52,1
24 Tapa–Loobu tee 69,0
23 Rakvere–Haljala tee 89,0
20 Põdruse–Kunda–Pada tee 92,6
20 Põdruse–Kunda–Pada tee 118,5
34 Kiviõli–Varja tee 141,7
93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 153,5
93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 157,3
91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 193,9
91 Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa tee 211,5
11110 Nehatu–Loo–Lagedi tee 11,4
11102 Maardu mõisa tee 16,1
11103 Maardu–Raasiku tee 18,9
11260 Jõelähtme–Kemba tee 19,2
11109 Jõelähtme–Kostivere tee 23,1
11259 Jõelähtme tee 23,4
11104 Kodasoo–Kaberla tee 31,3
11105 Kiiu–Soodla tee 37,1
11106 Kuusalu tee 40,3
11107 Kahala tee 45,2
11275 Hirvli–Vahastu tee 49,8
11276 Vahastu–Mustametsa tee 49,8
11260 Jõelähtme–Kemba tee 55,9
11108 Valgejõe tee 58,2
11108 Valgejõe tee 62,7
17176 Viitna–Koljaku tee 73,3
17142 Kadrina–Viitna tee 73,5
17174 Rõmeda–Põdruse tee 78,7
17165 Vanamõisa tee 85,1
17145 Vanamõisa–Veltsi–Päide tee 85,1
17177 Haljala–Käsmu tee 88,9
17164 Arkna–Rakvere tee 96,9
17163 Sõmeru–Katela tee 101,0
17119 Sõmeru–Kabala tee 102,1
17157 Kunda mõisa – Sämi tee 108,9
17120 Sämi–Sonda–Kiviõli tee 109,4
17117 Pada–Sonda tee 119,5
13113 Koogu–Kalvi tee 124,6
13104 Rannu–Aseri tee 127,7
13132 Rannu–Aseri tee 132,8
13190 Purtse–Liimala–Kõrkküla tee 133,9
13118 Purtse–Lüganuse tee 137,3
13190 Purtse–Liimala–Kõrkküla tee 137,4
13119 Purtse–Hiie tee 138,7
13171 Lüganuse kalmistu tee 139,8
13191 Soodumäe–Moldova–Aa tee 142,6
13192 Varja–Moldova tee 143,2
13193 Moldova karjääri tee 143,9
13121 Voorepera–Saka tee 145,6
13123 Aa–Hooldekodu tee 146,8
13194 Aa–Aa ranna tee 147,7
13133 Saka–Ontika–Toila tee 150,2
13137 Järve–Ontika tee 154,1
13195 Järveküla–Valaste tee 155,7
13134 Kukruse–Tammiku tee 160,1
13136 Jõhvi–Uikala tee 164,0
13105 Kõrve–Toila tee 169,7
13139 Lagedi–Pühajõe tee 172,5
13138 Lagedi–Oru tee 173,3
13187 Toila–Oru tee 174,1
13199 Konju–Voka tee 176,5
13141 Sillamäe–Vaivara tee 183,9
13106 Sillamäe–Viivikonna tee 185,4
13144 Sillamäe–Sinimäe tee 187,3
13145 Hiiemetsa–Auvere tee 194,6
13146 Vodava–Meriküla tee 201,5
13147 Peeterristi–Kudruküla tee 203,6
13149 Lapiotsa–Soldina tee 204,6
13148 Narva–Arumäe tee 207,7
13109 Narva–Auvere tee 209,5

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Narva maantee ajaloost" (PDF). Teeleht. Juuni 2005. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8.03.2022. Vaadatud 08.04.2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Mairo Rääsk (august 2005). "Narva maantee ajaloost" (PDF). Teeleht. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24.10.2021. Vaadatud 08.04.2021.
  3. ↑ Toomas Herm, Aarne Mäe (23. jaanuar 2004). "Miljonid eurod siluvad teed Tallinna poole". Virumaa Teataja. Vaadatud 08.04.2021.
  4. ↑ Andres Pulver (20. märts 2009). "Viitna ümbersõit saab lõpuks teoks". Virumaa Teataja. Vaadatud 08.04.2021.
  5. ↑ Eugen Õis (15. mai 2012). "Suvised teetööd Lääne-Virumaal". Virumaa Teataja. Vaadatud 08.04.2021.
  6. ↑ "Kukruse-Jõhvi teelõik valmis kaks kuud enne tähtaega". ehitusuudised.ee. 31. august 2010. Vaadatud 08.04.2021.
  7. ↑ Kelli Seiton (10. mai 2012). "Loo–Maardu tee läheb ehitajale kalliks maksma". Eesti Päevaleht. Vaadatud 08.04.2021.
  8. ↑ "Haljala liiklussõlm on täies mahus avatud". Virumaa teataja. 30. november 2012. Vaadatud 08.04.2021.
  9. ↑ Gerli Romanovitš (20. august 2017). "Sillamäe seitsme miljoni liiklussõlm on valmis saamas". Põhjarannik. Vaadatud 08.04.2021.
  10. ↑ "Valmis 16,5 miljonit maksnud Rõmeda–Haljala teelõik". ERR. 23. november 2020. Vaadatud 08.04.2021.
  11. ↑ Barbara Oja (6. jaanuar 2022). "Väo liiklussõlm on ametlikult valmis". err.ee. Vaadatud 03.07.2022.
  12. ↑ "Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2021. Vaadatud 8. aprillil 2021.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Mairo Rääsk, Narva maantee ajalugu, Teeleht, 2005 nr 1, lk 31.
  • Mairo Rääsk, Narva maantee ajaloost, Teeleht, August 2005 nr 2 (42).
Eesti maanteed
Põhimaanteed
1 · 2 · 3 · 4 · 5 · 6 · 7 · 8 · 9 · 10 · 11 · 92
Tugimaanteed
12 · 13 · 14 · 15 · 17 · 18 · 20 · 21 · 22 · 23 · 24 · 25 · 26 · 27 · 28 · 29 · 31 · 32 · 33 · 34 · 35 · 36 · 37 · 38 · 39 · 40 · 41 · 42 · 43 · 44 · 45 · 46 · 47 · 49 · 50 · 51 · 52 · 53 · 54 · 55 · 57 · 58 · 59 · 60 · 61 · 62 · 63 · 64 · 65 · 66 · 67 · 68 · 69 · 70 · 71 · 72 · 73 · 75 · 76 · 77 · 78 · 79 · 80 · 81 · 82 · 83 · 84 · 85 · 86 · 87 · 88 · 89 · 90 · 91 · 93 · 94 · 95
Kõrvalmaanteed
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna–Narva_tee&oldid=6633629"