2 Pallas

2 Pallas

Orbiidi omadused
Orbiidi tüüp	Asteroidide vöö
Keskmine kaugus Päikesest	2,776
Tiirlemisperiood	4,61
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes	32,84
Füüsikalised omadused
Diameeter	570×525×482
Mass	3.18×1020
Tihedus	4,2
Pöörlemisperiood	7 h 49 min
Spektriklass	U
Albeedo	0,14
Ajalugu
Avastaja	Heinrich Wilhelm Olbers (1802)

2 Pallas ehk Pallas (sümbol: ) on asteroid. Asteroidide vöös on Pallas massiivsuselt kolmas objekt, ning moodustab selle massist 7%.^[1]

Asteroidi avastas 28. märtsil 1802 Heinrich Wilhelm Olbers. Enne seda oli asteroididest avastatud ainult Ceres, mida praegu kvalifitseeritakse kääbusplaneediks. Avastaja Olbers andis taevakehale ka nime.^[2]

Algul nimetati nii Pallast, Cerest, Junot kui ka Vestat planeetideks. Kui aga hakati avastama massiliselt asteroide, hakati ka neid taevakehi asteroidideks lugema (Ceres arvatakse nüüd kääbusplaneetide hulka). Pallas on Päikesesüsteemi suurim objekt, mida pole kunagi uurinud kosmoseaparaat.^[3]

Pallas on asteroidivöö suuruselt kolmas objekt. Ruumalalt on see on umbes asteroidi 4 Vesta suurune (pole teada, kui täpselt), kuid Pallase mass on märgatavalt väiksem.

Pallase dünaamilised omadused on nii suure objekti kohta ebatavalised. Pallase orbiit on tugevalt kallutatud ning mingil määral ekstsentriline.

Lisaks on selle pöörlemistelg väga kõrge nurga all, ligikaudu 60° (hinnanguliselt 56° kuni 81°). See tähendab, et igal Pallase suvel ja talvel on nii ööd kui ka päevad võrdsed umbes maakera aastaga. Pallase pöörlemissuuna suhtes pole veel üksmeelele jõutud. Viimaste valguskurvide analüüside järgi osutavad poolused 10° ebamäärasusega ekliptiliste koordinaatide (β, λ) = (−12°, 35°) ehk (43°, 193°) suunas. Seega on telje kallakud vastavalt 57° ja 65°.