Sepp: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Australian blacksmith.jpg| |
[[Pilt:Australian blacksmith.jpg|pisi|Sepp [[ääs]]i ääres]] |
||
[[Pilt:Blacksmith at work02.jpg| |
[[Pilt:Blacksmith at work02.jpg|pisi|Sepp töötamas alasil]] |
||
'''Sepp''' on käsitööline, kes töötleb ([[sepistamine|sepistab]]) [[raud]]a. Sepp töötab sepikojas, kus on [[alasi]], [[ääs]] ja teised vajalikud töövahendid. |
'''Sepp''' on käsitööline, kes töötleb ([[sepistamine|sepistab]]) [[raud]]a. Sepp töötab sepikojas, kus on [[alasi]], [[ääs]] ja teised vajalikud töövahendid. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
[[Eesti]]s oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna ''sepp'' kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks [[kingsepp]], [[pottsepp]], [[puusepp]]. |
[[Eesti]]s oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna ''sepp'' kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks [[kingsepp]], [[pottsepp]], [[puusepp]]. |
||
Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli [[soomaak]], mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka |
Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli [[soomaak]], mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi ([[mõõk|mõõku]], [[oda]]- ja nooleotsi) ja ehteid. |
||
Sepale on [[folkloor]]is ja [[mütoloogia]]s sageli omistatud üleloomulikke võimeid ([[Ilmarinen]], [[Kalevipoeg (eepos)]], [[Thor]]i vasar). Sepas on nähtud [[nõid|nõiaga]] sarnanevat inimest. |
Sepale on [[folkloor]]is ja [[mütoloogia]]s sageli omistatud üleloomulikke võimeid ([[Ilmarinen]], [[Kalevipoeg (eepos)]], [[Thor]]i vasar). Sepas on nähtud [[nõid|nõiaga]] sarnanevat inimest. |
||
Kuni 20 |
Kuni 20. sajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. [[Lõuna-Eesti]]s olid levinud külasepad, [[Lääne-Eesti]] saartel aga talu sepikojad. |
||
Kuigi [[tööstus]]lik [[metall]]i töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-[[kunst]]i, kuid ka ehituses vaja minevaid [[raud]]detaile. |
Kuigi [[tööstus]]lik [[metall]]i töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-[[kunst]]i, kuid ka ehituses vaja minevaid [[raud]]detaile. |
||
Redaktsioon: 29. oktoober 2013, kell 12:06
Sepp on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised vajalikud töövahendid.
Eestis oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna sepp kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks kingsepp, pottsepp, puusepp.
Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli soomaak, mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi (mõõku, oda- ja nooleotsi) ja ehteid.
Sepale on folklooris ja mütoloogias sageli omistatud üleloomulikke võimeid (Ilmarinen, Kalevipoeg (eepos), Thori vasar). Sepas on nähtud nõiaga sarnanevat inimest.
Kuni 20. sajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. Lõuna-Eestis olid levinud külasepad, Lääne-Eesti saartel aga talu sepikojad.
Kuigi tööstuslik metalli töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-kunsti, kuid ka ehituses vaja minevaid rauddetaile.