Sepp: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 3. aprill 2023, kell 09:17

See artikkel on käsitöölisest; perekonnanime kohta vaata Sepp (perekonnanimi)

Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda. Sepp töötab sepikojas, kus on alasi, ääs ja teised töövahendid.

Eestis oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna sepp kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks kingsepp, pottsepp, puusepp.

Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli soomaak, mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud. Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi (mõõku, oda- ja nooleotsi) ja ehteid.

Sepale on folklooris ja mütoloogias sageli omistatud üleloomulikke võimeid (Ilmarinen, Kalevipoeg (eepos), Thori vasar). Sepas on nähtud nõiaga sarnanevat inimest.

Kuni 20. sajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. Lõuna-Eestis olid levinud külasepad, Lääne-Eesti saartel aga talu sepikojad.

Kuigi tööstuslik metalli töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-kunsti, kuid ka ehituses vaja minevaid rauddetaile.

Vaata ka

Õpetatud sepp

Välislingid

Eesti Rahva Muuseum – Sepatöö Eestis

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See artikkel| on käsitöölisest; perekonnanime kohta vaata [[Sepp (perekonnanimi)]]}}
-[[Pilt:Australian blacksmith.jpg|thumb|right|200px|Sepp [[ääs]]i ääres]]
+{{suunamine| Raudsepp| Perekonnanime| Raudsepp (perekonnanimi)}}
-[[Pilt:Blacksmith at work02.jpg|thumb|right|200px|Sepp töötamas alasil]]
+[[Pilt:Australian blacksmith.jpg|pisi|Sepp [[ääs]]i ääres]]
-'''Sepp''' on käsitööline, kes töötleb ([[sepistamine|sepistab]]) [[raud]]a. Sepp töötab sepikojas, kus on [[alasi]], [[ääs]] ja teised vajalikud töövahendid.
+[[Pilt:Blacksmith at work02.jpg|pisi|Sepp töötamas alasil]]
+'''Sepp''' (vananenud kirjanduses ''raudsepp'') on käsitööline, kes töötleb ([[sepistamine|sepistab]]) [[raud]]a. Sepp töötab sepikojas, kus on [[alasi]], [[ääs]] ja teised töövahendid.
 [[Eesti]]s oli sepp üks esimene kutseline oskustööline. Sellele viitab sõna ''sepp'' kasutamine teiste oskustööliste kirjeldamiseks, näiteks [[kingsepp]], [[pottsepp]], [[puusepp]].
-Eestis ulatuvad rauasulatamis jäljed 1 saj eKr. Kohalik tooraine oli [[soomaak]], mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud.  Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka  relvi ([[mõõk|mõõki]], [[oda]] ja noole otsi) ja ehteid .
+Eestis ulatuvad rauasulatamisjäljed 1. sajandisse eKr. Kohalik tooraine oli [[soomaak]], mida saadi turba põletamisel. Kindlasti oli sepistamine levinud varemgi, kui kohalikku toorainet veel ei olnud.  Põhiline sepa toodang oli talu majapidamises vaja läinud tööriistad. Tehti ka relvi ([[mõõk|mõõku]], [[oda]]- ja nooleotsi) ja ehteid.
-Sepale on [[folkloor]]is ja [[mütoloogia]]s sageli omistatud üleloomulikke võimeid ([[Kalevipoeg (eepos)]], [[Thor]]i vasar). Sepas on nähtud [[nõid|nõiaga]] sarnanevat inimest.
+Sepale on [[folkloor]]is ja [[mütoloogia]]s sageli omistatud üleloomulikke võimeid ([[Ilmarinen]], [[Kalevipoeg (eepos)]], [[Thor]]i vasar). Sepas on nähtud [[nõid|nõiaga]] sarnanevat inimest.
-Kuni 20 saj alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. [[Lõuna-Eesti]]s olid levinud külasepad, [[Lääne-Eesti]] saartel aga talu sepikojad.
+Kuni 20. sajandi alguseni oli sepa amet Eestis üsna levinud. Tehti isegi aurukatlaid ja viljapeksumasinaid. [[Lõuna-Eesti]]s olid levinud külasepad, [[Lääne-Eesti]] saartel aga talu sepikojad.
-Kuigi [[tööstus]]lik [[metall]]i tõõtlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-[[kunst]]i, kuid ka ehituses vaja minevaid [[raud]]detaile.
+Kuigi [[tööstus]]lik [[metall]]i töötlemine on hõivanud varem seppadele kuulunud töövaldkonna, ei ole sepistamine siiski välja surnud. Sepad on end kohandanud nende uute oludega ja leidnud oma niši. Selleks nišiks on käsitöö, mida suurtööstused ei tee. Nii teevad sepad tänapäeval peamiselt suveniire, sepis-[[kunst]]i, kuid ka ehituses vaja minevaid [[raud]]detaile.
+==Vaata ka==
+{{Vikitsitaadid}}
+*[[Õpetatud sepp]]
 ==Välislingid==
-*[http://www.sepad.ee Saaremaa Sepad]
 *[http://www.erm.ee/?lang=EST&node=236&parent=202 Eesti Rahva Muuseum – Sepatöö Eestis]
 [[Kategooria:Ametid]]
-[[jv:Kowal]]
-[[da:Smed]]
-[[de:Schmied]]
-[[en:Blacksmith]]
-[[es:Herrero]]
-[[fr:Forgeron]]
-[[it:Fabbro]]
-[[nl:Smid]]
-[[ja:鍛冶屋]]
-[[no:Smed]]
-[[pl:Kowal]]
-[[qu:Irriru]]
-[[ru:Кузнец]]
-[[simple:Blacksmith]]
-[[sk:Kováčske remeslo]]
-[[sr:Ковач]]
-[[fi:Seppä]]
-[[sv:Smed]]
-[[ta:கொல்லன்]]
-[[diq:Asınger]]