Seged
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Mad'jaranma |
Eläjiden lugu (2022) | 158,022 ristitud |
Pind | 280,84 km² |
Pämez' | Laslo Botka (reduku 2002—, László Botka) |
Telefonkod | +36−62 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Seged (mad'j.: Szeged ['sɛɡɛd], saks.: Szegedin, rom.: Seghedin, serb.: Сегедин / Segedin) om lidn Mad'jaranman suves, Čongrad-Čanad-agjan pälidn. Se om valdkundan koumanz' surtte eländpunkt.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Mad'jarankel'ne eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Bela III-kunigahan dokumentas vl 1183 nügüdläiženke nimenke. Seged oli muretud täuzin mongoliž-totarižil sodavägil 13. voz'sadas, no oli saudud udes. Se sai lidnan oiktusid vl 1498. Vl 1879 katastrofine sur'vezi pani mantazole kaiked lidnad Tis-jogen tagut, siš aigaspäi se om udessündutadud möst.
Seged šingotase sömtegimišton keskuseks ezikät, om tetab «paprik»-perčiden kazvatusel i «salämi»-kolbasan tehmižel. Järed lämuzelektrostancii i hulad purtked ratas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase tazangištol, valdkundan röunanno Serbijanke 10 kilometras suvhe da Romanijanke 20 km suvipäivnouzmha. Se seižub 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Tis-jogen (mad'j.: Tisza) molembil randoil. Matkad Budapešthasai om 160 km lodeheze. Lähembaižed järedad lidnad oma Kečkemet 86 km lodeheze da Subotic (Serbii) 40 km suvipäivlaskmha.
Klimat om subtropižen i venon kontinentaližen röunal. Om äi päipaštokahid päivid kezal, no om vähä niid lujas tal'vel. Voden keskmäine lämuz om +11,5 C°, kezakun-elokun +20,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun −0,1..+1,6 C°. Ekstremumad oma −25,1 C° (viluku, tal'vku) i +39,6 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,5 C° (uhoku). Paneb sadegid 535 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (61..75 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (27..30 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..70 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 84..88 % kül'mkus-vilukus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 168 048 ristitud, heišpäi mad'jaralaižed ottihe 93,5 %, vn 2011 — 168 048 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 169 930 eläjad vl 1990.
Eläjiden enambuz om katoližen jumalankodikundan polenpidajad (36,4 % vl 2011) i ateistad (23,4 %), uskondan ozutandata — 31,4 %.
Professionaližen opendusen znamasine aluzkund om Segedan universitet[1], ühtištadihe senke severt-se toižid opendusen aluzkundoid vl 2000.
Nügüdläine lidnan pämez' om Laslo Botka, hän om valitud möst vozil 2006, 2010, 2014 da 2019.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvaid da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Päraudtestancii radab. «Budapešt — Belgrad»-avtote läbitab lidnad.
Lendimport radab peniden privatižiden lendimiden täht.
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Seged om kožundkosketusiš 17 lidnanke:
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Segedan universitetan sait (u-szeged.hu). (mad'j.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sait (szeged.hu). (mad'j.)
Seged Vikiaitas |
Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused | ||
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn) | ||
tazostadud agjaha lidn — Budapešt | ||