Y

Protosemiidi waw	Foiniikia waw	Kreeka üpsilon	Ladina Y

Üpsilon on üks ladina tähestiku nooremaid tähti, mille ajalugu on suurelt jaolt ühine U-, V- ja W-tähe ajalooga. Ta pärineb foiniikia tähest waw, mida hääldati [v]. Kreeka tähestikku võeti ta üpsilonina, mida algul hääldati [u]. (Varem juba oli sealt laenatud digamma, millest pärineb ladina F-täht.) Etruski kirja kaudu laenati sealt ladina U (õigemini V).

1. sajandiks eKr oli aga kreeka üpsiloni hääldus häälikumuutuse tõttu muutunud, nii et seda hääldati nüüd [ü]. Kui roomlased sel ajal hakkasid palju kreeka sõnu tarvitama, kasutasid nad selle tähe märkimiseks algselt U- (V-)tähte, siis aga lisasid Sulla ajal ladina tähestiku lõppu üpsiloni. Tähte kasutati ainult kreeka laenudes.

Keskajal kasutati y-tähte i-tähe graafilise variandina.

Eesti keeles ja paljudes teistes keeltes, sealhulgas saksa keeles) on y-tähe standardnimetus "üpsilon" (ortograafiliste variantidega), mis lähtub kreeka tähe nimest.

Prantsuse keeles nimetatakse y-tähte i grec või y grec 'kreeka i, kreeka y', sest y-d ja i-d hääldatakse ühtemoodi ja y tajutakse kreekapärase viisina seda häälikut märkida. Analoogilised on hispaania nimetus i griega ja katalaani nimetus i grega. Prantsuse nimetus on laenatud ka teistesse keeltesse, näiteks poola igrek . Ka eesti keeles nimetatakse üpsiloni rahvapäraselt igrek, eriti matemaatilises kontekstis. See uusus on mõjutatud vene keelest, kus ladina tähte y nimetatakse prantsuse eeskujul игрек, kusjuures rõhk on esimesel silbil nagu eesti keeleski. Eestikeelne soovitatav nimetus seevastu järgib saksa keele eeskuju.

Eesti matemaatikutel on olnud ka tava öelda muutuja y kohta lihtsalt „üü“. Lühem hääldus teeb matemaatiliste tekstide lugemise mugavamaks, kuna y on levinud muutujanimi, ning segiminekuohtu ei ole, sest ü-tähte muutujanimena peaaegu kunagi ei kasutata.

NATO foneetilises tähestikus on Y-tähe nimi Yankee.

Ingliskeelses tekstis on y-tähe sagedus 1,974%. Saksakeelses tekstis on y-tähe sagedus 0,04% ning ta on sageduselt 24. kohal. Prantsuskeelses tekstis on y-tähe sagedus 0,308%, türgikeelses 3,37%.

Kreeka üpsilon märkis algul [u]-, hiljem [ü]-häälikut (praegu [i]-häälikut). Ladina täht y võeti tarvitusele selleks, et edasi anda [ü]-häälikut kreeka laensõnades ja pärisnimedes.

Y märgib mõnes keeles üht või mitut vokaali (vokaalitäht), mõnes konsonanti (konsonanditäht; näiteks türgi keeles), mõnes mõlemat (olenevalt positsioonist; näiteks inglise keeles).

Eesti keeles järgib tähe y hääldus lähtekeele oma. Kui y-d kasutatakse ü asemel, siis on hääldus muidugi [ü].

Johannes Aavik tegi ettepaneku kasutada y-d soome keele eeskujul saksa tähestikust pärineva ü-tähe asemel hääliku ü märkimiseks ning järgis ise seda oma kirjutistes. Sellest ettepanekust ei ole kunagi saanud eesti kirjakeele normi, kuid sellest on alguse saanud ypsilonlaste traditsioon eesti kirjakeele tarvitusel.

Ypsilonliku traditsiooni üheks institutsionaalseks kandjaks on olnud EYS Veljesto, mille liikmete hulka kuulus ka Johannes Aavik. Traditsioon on levinud eelkõige opositsiooniliste ja humanitaarteaduses tegevate haritlaste ning loovharitlaskonna kaudu. Näiteks filosoofina tuntud Jaan Kangilaski (samuti Veljesto liige) on ypsilonlikku traditsiooni jätkanud.

Nimekaim ypsilonlane oli läbi nõukogude aja vastumõtleja Uku Masing. Ypsilonlus isikupärase stiili teenistuses (näiteks Sirbi ja Eesti Ekspressi kultuurilisa Areen esseedes, kirjandusajakirjades (näiteks Looming, Vihik ja Värske Rõhk) ja ilukirjandustekstides on tänapäeval aktsepteeritud (kuigi Uku Masingu tekstide väljaandmisel on kirjastus Ilmamaa sellest loobunud). Eeskätt 1980. aastatest alates on ypsilonlus olnud punkluule üks tunnuseid. Tänapäevalgi tarvitavad y-d paljud luuletajad. Ypsilonlusest eesti kirjanduses on kirjutanud ülevaate Mart Velsker^[2].

Paljud piirduvad y kasutamisega isiklikes märkmetes ja erakirjades. On keeruline kindlaks teha, kui palju on eesti haritlaskonnas ypsilonlasi, sest suurema jao trükiväljaannete keeletoimetajad ja korrektorid toimetavad käsikirjades esitatud y ära trükis sallitud ü-ks.

Afrikaani keeles hääldub Y samamoodi nagu hollandi keeles IJ või IJ (ligikaudu [äi]).

Albaania y tähistab ü-häälikut.

Galeegi keeles on tegu võõrtähega, mille hääldus oleneb lähtekeelest.

Hispaania keeles märgib y:

• silbi alguses häälikut [j] (n-tähe järel afrikaati)
• diftongides ay, ey, oy, uy poolvokaali [i]
• sõnas y häälikut [i]

Varem kirjutati sõna alguses I asemel Y, et täht paremini silma paistaks. Aastal 1726 otsustas Hispaania Kuninglik Akadeemia tähtede y ja i kasutamise lahutada. Praegu on selline kasutus säilinud vaid mõnes nimes ja lühendis. Vanadel kirikufassaadidel võib veel näha sõna Yglesia 'kirik' (praegu iglesia).

Hollandi keeles esineb Y vaid mõnes laensõnas ja pärisnimedes, mispuhul järgitakse võimaluse korral lähtekeele hääldust. Mõnikord asendatakse Y tähega IJ. Vahel aga kasutatakse Y-d, et rõhutada rahvusvahelisust või ka selleks, et rahvusvaheliselt osataks hollandi nimesid hääldada (näiteks Feyenoord).

Anglosaksi keeles kasutati Y-d nagu ladina keeleski [ü] edasiandmiseks. See täht laenati ladina tähestikust, mõne autori arvates moodustati sõltumatult tähtedest V ja I.

Keskinglise keeles oli [ü]-st saanud [i] ning y-tähte kasutati samamoodi nagu i-tähte. Murretes, kus [ü] oli säilinud, väljendati seda prantsuse keele eeskujul u-tähega.

Tänapäeva inglise keel järgib keskinglise keele traditsiooni. Sõnu myth ja gift, mis varem sisaldasid [ü]-häälikut, hääldatakse nüüd [i]-ga.

Täht y hääldub:

• kinnises silbis: [i] (myth [m'iθ])
• rõhulises lahtises silbis: [ai] (my [m'ai])
• rõhuta lahtises silbis: [i] (wintry [w'intri])
• rõhulistes diftongides ay, ey, oy: poolvokaal [i]: (gray [gr'ei], grey [gr'ei], joy [dž'oi])
• sõnas key [k'i:] hääldub koos e-ga [i:]
• silbi alguses frikatiivina [j]: you [j'uu]

Kui trükikunst Inglismaal kasutusele võeti, siis kasutasid Wiliam Caxton ja teised Y-tähte puuduva Þ-tähe asemel, nii et sõna the trükiti kujul ye.

Mitmetes inglise transkriptsioonides märgib y eelneva konsonandi palataliseeritust.

Itaalia keeles esineb y vaid mõnes laensõnas ning hääldus järgib võimalust mööda lähtekeelt ([j] või [i]).

Katalaani keeles kasutatakse tähte y digraafis ny, mis märgib palataliseeritud n-häälikut (hispaania ñ). Samuti on see kasutusel üksikutes laensõnades ning pärisnimedes, kus seda hääldatakse võimalust mööda lähtekeele lähedaselt, näiteks [j] sõnas yacht.

Varem kasutati tähte y paljudes positsioonides praeguse i asemel, näiteks sõnas y 'ja' (praegu i). Samuti oli kasutusel digraaf ly palataliseeritud l-hääliku märkimiseks (praeguses ortograafias) ll.

Kõmri keeles tähistab y-täht õ-sarnast häälikut.

Norra keeles hääldatakse y-tähte omasõnades [ü] või [ü:].

Poola keeles tähistab y-täht õ-sarnast häälikut.

Prantsuse keeles hääldatakse y silbi alguses [j], muidu nagu i-täht samas positsioonis.

Rootsi omasõnades on y hääldus kinnises silbis [ü], lahtises silbis [ü:].

Laenudes ja võõrnimedes järgib saksakeelne hääldus võimalust mööda lähtekeelt.

Mõnes saksakeelses nimes on säilinud varasem (antiigimoe tõttu y-tähte kasutav) kirjaviis, kus i asemel kirjutati y. Nendel juhtudel hääldatakse y nagu samas positsioonis i. Näiteks Bayern 'Baieri' kirjutati enne 1825. aastat Baiern, kuid Baieri kuningas Ludwig I (1825-1848) oli suur antiikkreeka kultuuri austaja ja tema 20. oktoobril 1825 välja antud käskkirjaga hakati Bayern kirjutama y-ga^[3].

Šveitsisaksa keeles kasutatakse y-tähte sageli kinnise i-hääliku tähistamiseks.

Soome keeles on y hääldus [ü] ja yy hääldus [ü:].

Tänapäeva tšehhi keeles hääldatakse y-tähte [i], nagu ka i-tähte.

Tänapäeva ungari keeles kasutatakse y-tähte ainult neljas digraafis: gy [dj], ly [j], ny [nj] ja ty [tj]. Ly ja j eristatakse keeleajaloolistel põhjustel (esimest hääldati varem [lj]). Ly ja ty esinevad väga harva sõna alguses: esimene sõnas lyuk 'auk' ja selle tuletistes, teine sõnas tyúk 'kana'. Ungari perekonnanimede lõpus olev y hääldub [i], näiteks Ady [adi].

Võru kirjaviisis tähistab y kõrgenenud õ-häälikut: nyna ('nina'), tsyyr ('ring', 'sõõr'), tsyyri ('ringi' osastavas käändes, kolmandas vältes). Tavalist, kõrgendamata õ-häälikut märgitakse seejuures nagu eesti keeleski, nt. tsõõri ('ringi' omastavas käändes, teises vältes). Võru kirjaviisi 2005. a. paranduse kohaselt soovitatakse y asemel õ-tähte kasutada, nagu tavalise õ-hääliku jaoks.

IPA foneetilises transkriptsioonis ja transkriptsioonis X-SAMPA ning Kirshenbaumi süsteemis tähistab y kõrget ümarat eesvokaali [ü].

Y võib sümbolina tähendada:

• ütrium, keemiline element
• türosiin, aminohape
• heledus televisioonis
• sisemajanduse kogutoodang, rahvatulu või tulu (majandusteaduses)
• näivjuhtivus
• Alleghany Corporation (börsisümbol)
• Yukoni ala (Kanada postikood)

Y on Saksamaal Bundeswehr'i autode tähis.

Keskaegsetel müntidel tähistas Y Eisenachi linna (Ysen). Sama tähistus oli ka Bourges'i müntidel 1539–1772.

Asteroidide tähistes näitab Y, et asteroid avastati mingi aasta ajavahemikul 16–31. detsember.

Y-tähte on kasutatud ka Rooma numbrina 150 (tavaliselt CL).

Y on Rootsi Västernorrlandi lääni läänitäht.

y on matemaatikas ordinaat või sõltuv muutuja või lihtsalt teine muutuja (x-i järel). x- ja y-tähe kreeka paralleelid selles tähenduses on ksii ja eeta.

Y- tähistab SI-süsteemis mõõtühiku detsimaaleesliidet jotta-.

y- tähistab SI-süsteemis mõõtühiku detsimaaleesliidet jokto-.

Suurtähe Y kui sümboli Unicode'i kood on U+0059, väiketähe y oma U+0079.

Y-tähe kood morsetähestikus on – . – –

Y-tähe kood Braille kirjas on

XX
.X
XX

Y-tähe ASCII-kood on 89 (01011001); y-tähe ASCII-kood on 121 (01111001).

Y-tähe EBCDIC-kood on 232 (11101000); y-tähe EBCDIC-kood on 168 (10101000).

• Johannes Aavik. Kas ü või y? Y! Tartu, Istandik, 1920.