Keskaeg

Mõiste keskaeg (lad medium aevum, otsetõlkes "vaheaeg") võtsid kasutusele renessansiaegsed autorid, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama.

Ühiste tunnuste alusel jagatakse keskaeg kitsamateks ajalisteks perioodideks.

  Pikemalt artiklis varakeskaeg

• feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
• valitseb naturaalmajandus
• perioodi lõpus algab linnade kujunemine
• feodaalne killustatus

  Pikemalt artiklis kõrgkeskaeg

• kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
• areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
• tsunftikäsitöö õitseaeg
• kaubanduse areng
• algab tsentraliseeritud riikide teke

  Pikemalt artiklis hiliskeskaeg

• keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
• kapitalistliku majanduse tekkimine

 

Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Keskaja lõpuks peetakse aastat 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse.

Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395. aastast (Ida-Rooma riigi teke) 1453. aastani (Ida-Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622. aastast (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) 1689. aastani (Osmanite ülemvõimu murdumine).

Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all.

Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus ristiti siinsed varem paganlikud alad 1208.–1227. aastal ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.

Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust:

1) reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520.–1530. aastatel, mis oluliselt halvendas katoliku kiriku reputatsiooni ja positsioone;

2) 1558.–1583. aastal kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad). Mõned uurijad on toonud välja ka 2. augustil 1560 toimunud Härgmäe (sks Ermes, läti Ergeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse Liivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks 1562. aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa-Rooma riigiga.

Keskaja alguses vältas 535.–540. aastail kliimakatastroof. 450.–900. aastail oli kliima jahedam. Seda seostatakse klassikalises klimatoloogias tuntud, holotseeni ajal rütmiliselt toimuva Bondi sündmusega umbes 600. aastal. 8.–9. sajandist tõusma hakanud temperatuur saavutas maksimumi 11. sajandil. Ajavahemikku umbes 900–1200 on nimetatud keskaja kuumaks ajaks. Umbes 1300.–1870. oli Lääne Euroopas kogu aja külmimaks peetud Väike jääaeg. 1645. aasta paiku algas oletatavasti viimane Bondi sündmuse külmim periood. Alljärgnevas tabelis on märgitud ära ka päikese aktiivsuse miinimumiga seotud perioodid.

543.–664. aastail oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut. Idaosas oli neid 200 aastaga 20, Konstantinoopoli elanikkond vähenes 100 aastaga 0,5 miljonilt 0,1 miljonile.

1347.–1400. aastatel olid Euroopas katkulained. Mustaks surmaks nimetatud katkulaine saabus 1347.–1348. aastal. Aastail 1348–1350 (1347–1351) oli Läänes katkust ja usumäratsusest tingitud kaos. Suurimad puhangud erinevates Euroopa osades olid aastail 1361–1363, 1369–1371, 1374–1375, 1390, 1400.

• Varakeskaeg
• Kõrgkeskaeg
• Hiliskeskaeg
• Keskaja filosoofia
• Keskaja kirjandus
• Pime keskaeg
• Keskaja muusika
• Poola keskaeg

• "Keskaeg" I ja II. Vene keelest tõlkinud Rudolf Kulpa. 852 lk, Valgus 1974/1976
• Jacques Le Goff "Keskaeg", Valgus, 2010

Tsitaadid Vikitsitaatides: Keskaeg

• Uurimistöö "Keskaja euroopaliku kultuuri arheoloogia"
• Kokkuvõte keskajast miksike.ee-s