X

Häälikuühendit /ks/ märgiti vanakreeka keeles kas tähega hii (Χ; läänekreeka kiri) või tähega ksii (Ξ; idakreeka kiri). Läänekreeka kirjas nimetati hii-d ksii-ks ning hii-na võeti kasutusele uus täht, mis nägi välja nagu horisontaalselt läbikriipsutatud Y. Lõpuks hakkas hii märkima aspireeritud k-häälikut /kʰ/ ning ksii ühendit /ks/. Etruski kirja ning sealtkaudu ladina kirja on täht Χ laenatud vanemast läänekreeka kirjast, mistõttu ta hakkas neis kirjades märkima häälikuühendit /ks/.

Pole teada, kas hii- ja ksii-täht on leiutatud Kreekas või on nad pärit mõnest semiidi kirjast. Hii paigutati koos fii, psii ja oomega kreeka tähestiku lõpuossa semiidi päritolu tähtedest tahapoole, mis lubab arvata, et tegu on uue tähega. Pealegi pole semiidi kirjades häälikuühendit /ks/ märkivat tähte. Oli küll foiniikia täht   (cheth), mida hääldati tõenäoliselt /ħ/, mis on häälikule /kʰ/ veidi sarnane, kuid see võeti kreeka kirja üle algul hääliku /h/ tähisena ning hiljem sai sellest pikka e-d märkiv eeta (Η). Seetõttu hii-täht nähtavasti tollest foiniikia tähest ei pärine.

Ksii-tähe allikaks peetakse tavaliselt foiniikia tähte   (samech), mis märkis häälikut /s/, kuid nagu öeldud, oli hii-tähel teistsugune kuju kui ksii-tähel. Sellegipoolest võis neil olla ühine allikas. Hii-täht võis tekkida horisontaalkriipsude "ärakulumise" tulemusena, ksii-tähel seevastu püstkriipsu äralangemisel. On arvatud, et ksii-täht võetigi tarvitusele sellepärast, et hii-tähte hakati teisiti hääldama.

Foiniikia täht samech pärineb võib-olla egiptuse hieroglüüfist, mis tähistab sammast djed, kuid see pole kindel, sest pole teada vahelüli siinai kirjas. Teise tõlgenduse järgi tuleneb samech kala skeletti tähistavast märgist.

Egiptuse hieroglüüf 'sammas'	Foiniikia S	Kreeka ksii	Kreeka hii	Etruski X