Vabadussammas

 

Vabadussamba autorit Bartholdit inspireeris Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi poliitik ja õigusteaduste professor Édouard René de Laboulaye, kes 1865. aastal ütles, et iga monument, mis on püstitatud Ameerika Ühendriikide iseseisvuse auks, peaks õigupoolest olema prantslaste ja ameeriklaste ühisprojekt. Prantsusmaa keerulise poliitilise olukorra tõttu algas töö skulptuuri kallal alles 1870. aastatel. 1875. aastal soovitas Laboulaye, et prantslased võiksid rahastada skulptuuri ehitamise ning ameeriklased anda pjedestaali ja asupaiga.

Bartholdi valmistas skulptuuri pea ja tõrvikut hoidva käe enne ülejäänud skulptuuri projekteerimist ja neid demonstreeriti avalikkusele rahvusvahelistel väljapanekutel. Näiteks oli käsivars väljas Philadelphia maailmanäitusel aastal 1876 ning seejärel New Yorgis Madison Square Parkis aastatel 1876–1882. Aga raha kogumine osutus raskeks, eriti Ameerika Ühendriikides. 1885. aastal ähvardas rahapuudus tööd pjedestaali kallal seisata. Seepeale algatas ajalehe New York World väljaandja Joseph Pulitzer rahakogumiskampaania projekti lõpetamiseks ja kokku annetas samba heaks raha üle 120 tuhande inimese, enamik neist andis küll vähem kui dollari.

Skulptuuri detailid valmistati Prantsusmaal, viidi laevaga Ameerika Ühendriikidesse ja paigaldati pjedestaalile. See asus saarel, mille nimi oli tollal Bedloe saar. Skulptuuri valmimist tähistati 28. oktoobril 1886 maailma läbi aegade esimese konfetiparaadiga. Skulptuuri avas Ameerika Ühendriikide president ja endine New Yorgi kuberner Grover Cleveland.

Vabadussammast haldas kuni 1901. aastani Ameerika Ühendriikide Majakate Nõukogu, aastatel 1901–1933 Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium ja alates 1933. aastast Ameerika Ühendriikide Rahvusparkide Teenistus.

1916. aastal suleti turvalisuse kaalutlustel pääs tõrvikut ümbritsevale rõdule.

Suurema osa 1938. aastast oli skulptuur renoveerimise tõttu suletud.

1980. aastateks oli skulptuuri seisukord sedavõrd halvenenud, et ta vajas põhjalikku restaureerimist. Seetõttu oli Vabadussammas aastatel 1984–1986 taas suletud. Selle käigus vahetati välja tõrvik ja suur osa sisestruktuurist.

Pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid Vabadussammas suleti turvalisuse ja julgeoleku kaalutlustel. Pjedestaal avati 2004. aastal ja skulptuur alles 2009. aastal, kusjuures külastajate arv, kel lubatakse krooni siseneda, on piiratud. 2011. aasta lõppu kavandati taas Vabadussamba sulgemine, et paigaldada teine trepp.

Vabadussammas kuulub 1984. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1966. aastal kanti see Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse (National Register of Historic Places) ja 1924. aastast on see Ameerika Ühendriikide Rahvusmonument (U.S. National Monument).

 

Kogu maailmas on valmistatud sadu Vabadussamba koopiaid. Tavaliselt on need palju kordi väiksemad originaalist. Ainuüksi Pariisis on välja pandud kolm koopiat, kõik vähendatud, ja lisaks tõrviku vähendamata koopia.

Pariislaste kogukond Ameerikas kinkis Prantsuse revolutsiooni 100. aastapäeva puhul 1889. aastal Pariisile 5 korda vähendatud koopia, mis seisab tänapäeval Seine'i jões tehissaarel Île aux Cygnes'il. See skulptuur on 11,5 m kõrge. Skulptuuri käes olevale tahvlile on kirjutatud kaks kuupäeva: "IV JUILLET 1776" (USA iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise päev) ja "XIV JUILLET 1789" (Bastille vallutamise päev).

Üks Vabadussamba koopia seisab Luxembourgi aias. Infotahvel pjedestaalil kinnitab, et see on pronksmudel, mille Bartholdi tegi Vabadussamba loomise ettevalmistustööde käigus. Kunstnik annetas selle Luxembourgi muuseumile 1900 ja see pandi parki avalikult välja 1906. Skulptuuri käes olevale tahvlile pole kirjutatud USA iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev, vaid "15 novembre 1889". See on kuupäev, mil suurem Pariisis asuv koopia sisse pühitseti.

Esimene Vabadussamba kuju, mille Bartholdi lõpetas, oli 286 cm kõrgune. See valmis 1878 ning seda säilitatakse Pariisis Kunstide ja oskuste muuseumis. Selle pärandas kunstniku lesk koos osa kinnisvaraga 1907.

Vabadussamba tõrvikus oleva leegi elusuuruses koopia asub Alma silla tunneli sissepääsu juures Champs-Élysées' lähedal. See annetati Pariisile Vabadussamba avamise 100. aastapäeva puhul. Kuna Alma silla tunnel on koht, kus hukkus printsess Diana, siis on leegist saanud tema mitteametlik mälestusmärk ja paljud seda külastavad inimesed arvavadki, et see on püstitatud printsess Diana mälestuseks.

Üks esimesi Vabadussamba koopiaid ja üks väheseid, kus Vabadus on kujutatud istuvana, asub Ukrainas Lvivis. Selle valmistas Leandro Marconi aastail 1874–1891.

 

Vabadussammast on kujutatud USA markidel ja müntidel. Mälestusmündid anti välja 1986, et tähistada skulptuuri 100. aastapäeva, ja 2001.

Alates 1997 antakse USA-s välja puhtast plaatinast valmistatud münte, mille esiküljel on kujutatud Vabadussammas ja tagaküljel valgepea-merikotkas, sealjuures tagakülje kujundus on igal aastal isesugune.

Alates 2007 antakse USA-s välja mündiseeriat, kus igal aastal antakse seeriast välja 4 järgmist münti ja igal mündil on kujutatud erinev USA president. Tagakülje kujundus on kõigil müntidel ühesugune ja sellel on kujutatud Vabadussammas.

• Liberty Island
• Ellis Island

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vabadussammas

• Vabadussamba ametlik veebisait
• Vabadussamba infoleht