11. septembri terrorirünnakud

Osama bin Laden oli juba enne rünnakuid kuulutanud USA vastu püha sõja ning kutsus 1998. aastal moslemeid üles ameeriklasi tapma. 2002. aasta novembris ilmunud kirjas "Kiri Ameerikale" nimetas bin Laden rünnakute motiivideks muuhulgas:

• Ameerika Ühendriikite toetust Iisraelile
• USA toetust "moslemite vastu suunatud metsikustele" Somaalias
• USA toetust "moslemite vastu suunatud metsikustele" Tšetšeenias
• Ameerika Ühendriikide vägede viibimist Saudi Araabias
• Ameerika Ühendriigid ei takista India repressioone Kashmiri moslemite vastu
• Läänemeelsed valitsused Lähis-Idas ei esinda moslemite huve

 

 

 

11. septembri hommikul kaaperdasid 19 terroristi neli reisilennukit, millest kolm olid teel Los Angelesse ja üks San Franciscosse. Lennukid startisid erinevatelt lennuväljadelt ning terroristid valisid teadlikult pikamaalennud, sest neid teenindavates suurtes lennukites oli palju kütust.

Neli kaaperdatud lendu olid:

• American Airlinesi lend 11 – lendu teenindas Boeing 767 ja see startis kell 7:59 Logani lennujaamast. Lennukis viibisid 76 reisijat, 11 meeskonnaliiget ja viis kaaperdajat. Pärast lennuki ülevõtmist rammiti sellega kell 8:46 Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni.
• United Airlinesi lend 175 – lendu teenindas Boeing 767 ja see startis 8:14, samuti Logani lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 9 meeskonnaliiget, 51 reisijat ja viis kaaperdajat. Pärast lennuki ülevõtmist rammiti sellega kell 9:03 Maailma Kaubanduskeskuse Lõunatorni.
• American Airlinesi lend 77 – lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:20 Washingtoni Dullesi rahvusvahelisest lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 6 meeskonnaliiget, 53 reisijat ja neli kaaperdajat. Kaaperdajad rammisid sellega kell 9:37 Pentagoni.
• American Airlinesi lend 93 – lendu teenindas Boeing 757 ja see startis 8:42 Newarki rahvusvahelisest lennujaamast. Lennuki pardal viibisid 7 meeskonnaliiget, 33 reisijat ja neli kaaperdajat. See oli ainus lennuk, mis ei jõudnud sihtmärgini, sest reisijad üritasid lennukit tagasi vallutada ja selle vältimiseks kukutasid kaaperdajad lennuki kell 10:03 Pennsylvanias Shanksville'i lähedasele põllule.

Meedia hakkas rünnakuid ja selle järelmit kajastama kohe pärast seda, kui lend 11 WTC Põhjatorni rammis.

Kell 8:46 rammis American Airlinesi lend 11 Maailma Kaubanduskeskuse Põhjatorni põhjapoolset külge ja 17 minutit hiljem rammis lend 175 Lõunatorni lõunapoolset külge. Kell 9:37 rammis lend 77 Pentagoni ja 10:03 kukkus lend 93 alla, kui reisijad ja elusolevad meeskonnaliikmed üritasid seda tagasi vallutada.

Mõned lennukite pardal olnud inimesed jõudsid enne surma helistada oma lähedastele ja anda edasi tähtsat infot. Uurijad said reisijate antud info abil teada, et kaaperdajaid oli kõigi lendude pardal mitu ja nad said stjuardessidest jagu gaasi kasutades. Lisaks saadi teada, et piloodid tapeti ilmselt kaaperdamise ajal ja mitmeid stjuardesse ning vähemalt ühte reisijat oli kaaperdamiste ajal pussitatud. Stjuardess lennult 11, reisija lennult 175 ja reisija lennult 93 teatasid ka, et kaaperdajatel on pommid, kuid vähemalt üks reisija kahtles nende ehtsuses. FBI lõhkeainejälgi ei leidnud ja seetõttu järeldas 11. septembri uurimiskomisjon, et pommid olid ilmselt võltsid.

Kell 9:59 varises kokku Lõunatorn, olles põlenud 56 minutit. Kell 10:28 kukkus kokku ka Põhjatorn, olles selleks ajaks põlenud 102 minutit. Põhjatorni varingus sai kahjustada ka 7 WTC hoone, mis varises kokku 17:21. Osaline varing toimus ka Pentagoni lääneküljel.

Kell 9:42 teatas FAA USA õhuruumi sulgemisest. Kõik tsiviillennud said stardikeelu ja juba õhus olevad lennukid pidid kohe maanduma. Rahvusvahelised lennud kutsuti tagasi, suunati Kanadasse ja Mehhikosse või naasid USAsse. Lende ei toimunud kolm päeva. Rünnakud põhjustasid segadust ja valeinfo levikut. Ühe uudise kohaselt plahvatas USA välisministeeriumi peakorteri juures autopomm ja lennujuhid pidasid ühte lennukit kaaperdatuks, mis tegelikult seda ei olnud.

Rünnakutes hukkus kokku 2996 inimest ja neis sai vigastada üle 6000 inimese. 265 hukkunut viibisid lennukite pardal (lennukite pardal olnutest ei pääsenud keegi eluga), 2606 inimest sai surma Maailma Kaubanduskeskuses ja 125 Pentagonis. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kuid hukkunute hulgas olid ka 343 päästjat, 72 politseinikku ja 55 sõjaväelast. Hukkunuid oli rohkem kui 90 riigist.^[8] 11. septembri terrorirünnakud olid maailma ajaloo ohvriterohkeimad ja USA ajaloo veriseim välismaise päritoluga rünnak.

New Yorgis viibisid rohkem kui 90% hukkunutest kohas, kus lennuk torne rammis või sellest kõrgemal. Põhjatornis jäid lõksu 1355 inimest, kes hukkusid torni varingus või mõnel muul põhjusel. Lõksu jäänud inimeste evakueerimine oli võimatu, sest politsei helikopterid ei saanud katusele maanduda^[9][10] ja majja sööstnud lennuk oli hävitanud liftid ning muutnud trepikojad läbimatuks. Torni varingus hukkusid ka 107 inimest, kes viibisid torni tabamuskohast allpool.

Lõunatornis oli A trepikoda läbitav ja selle kaudu evakueerusid 14 inimest, kes viibisid maja tabamuspiirkonnas, ja 4 tabamuskohast ülevalpool viibinut. Hädaabiteenistuste dispetšerid olid kõnedega ülekoormatud ja infopuuduses, mistõttu keelati tabamuskohast kõrgemal viibinud inimestel omapäi evakueeruda.^[10] Lõunatornis hukkus 630 inimest. Lõunatorni hukkunute arv oli märkimisväärselt väiksem, sest paljud hakkasid evakueeruma pärast seda, kui lennuk Põhjatorni rammis.

Tornidest kukkusid või hüppasid surnuks vähemalt 200 inimest, kes maandusid ümbritsevate hoonete katustel või maja esistele tänavatele. Paljud inimesed hukkusid ka seetõttu, et läksid trepist alla mineku asemel üles, lootes jõuda katusele ja saada helikopteriga päästetud. Helikopterid katustele ei maandunud ja katusele viivad uksed olid lukus.

Kaksiktornide varingutes hukkus peale tsiviilisikute ka 411 hädaabitöötajat. New Yorgi päästeteenistus (FDNY) kaotas 343 päästjat, kaplani ja kaks parameedikut. New Yorgi politsei (NYPD) kaotas 23 politseinikku ja Port Authority politseijaoskond kaotas 37 politseinikku. Lisaks hukkus kaheksa erafirmades töötanud parameedikut.

 

New Yorgis said lisaks kaksiktornidele kahjustada või hävisid ka mitmed teised hooned. Põhjatorn, Lõunatorn, Marrioti hotell (3 WTC) ja 7 WTC hävisid täielikult. 6 WTC, 4 WTC, 5 WTC ja jalakäijatesillad said rängalt kannatada. Deutsche Bank Building Liberty tänaval sai osaliselt kannatada ja see lammutati 2007. aastal. Maailma Kaubanduskeskuse ümbruses asunud hooned said samuti kannatada, kuid paljud on taastatud.

Põhjatorni tipus asunud sideantenni kasutasid ka mitmed tele- ja raadiojaamad, ning antenn hävis koos Põhjatorniga. Jaamad suutsid kiirelt leida teised antennid ja eetrisse naasta.

Pentagon sai lennukitabamusest rängalt kannatada ja hoones toimus osaline varing. Lennuk rammis enne hooneni jõudmist tänavavalgustusposte ja lennuki parem tiib tabas generaatorit enne, kui lennuk hoonesse lendas. Lennuki tükke leiti hiljem Pentagoni viiest ringist kolmes.

 

New Yorgi päästeteenistus saatis Maailma Kaubanduskeskuse juurde 200 üksust (pooled linna üksused) ja neile lisandusid paljud päästjad ja parameedikud, kes tulid oma vabal päeval töökaaslastele appi. New Yorgi politsei saatis sündmuskohale sajad politseinikud ja oma lennusalga. Oma politseinikud saatis Maailma Kaubanduskeskusse ka Port Authority politseijaoskond (PAPD).

Sündmuskohal NYPD, FDNY ja PAPD oma tegevust omavahel ei koordineerinud. Kui politsei helikopterid märkasid, et tornid võivad kokku variseda, andis New Yorgi politsei oma töötajatele evakuatsioonikäsu ja enamik politseinikke jõudis evakueeruda. Politsei ei edastanud oma infot päästeteenistusele ja päästjad said evakuatsioonikäsu pärast Lõunatorni kokkuvarisemist. Kõik Lõunatornis viibinud päästetöötajad said surma.^[11] Põhjatornis viibinud päästjatest teadsid vähesed, et Lõunatorn oli kokku varisenud ning kehva raadioside tõttu ei kuulnud mõned päästjad korraldust lahkuda. Paljud päästjad ei teadnud ka, et tornist lahkumisega on kiire ja hukkusid varingus.^[11]

FAA sai kell 8:32 info, et lend 11 on kaaperdatud, ja edastas info NORAD-ile. NORADi korraldusel startisid Massachusettsist kell 8:53 kaks hävituslennukit F-15. Info kaaperdatud lennukite kohta liikus aeglaselt ja oli segane, mistõttu võttis hävituslennukite startimine aega ja NORAD sai teistest lennukitest teada alles siis, kui need olid juba sihtmärkideni jõudnud või alla kukkunud. 9:30 saadeti õhuruumi patrullima lisalennukid, kui mõlemad Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid olid tabamuse saanud. Kell 10:20 lubas USA asepresident Dick Cheney alla tulistada kõik tsiviillennukid, mille puhul on kaaperdamine kinnitatud^[12].^[13] Luba ei edastatud lenduritele ja seda ei kasutatud kunagi, sest selleks ajaks olid kõik kaaperdatud lennukid hävinud.^[13] Mõned õhuruumi valvama saadetud lennukid startisid ilma laskemoonata ja piloodid teadsid, et kui neil tuleb kaaperdatud lennuk alla tulistada, peavad nad lennukit rammima ja viimasel hetkel katapulteeruma.^[14]

FAA sulges pärast rünnakuid USA õhuruumi ja kõik lennud tühistati. Lennuliikluse seiskumine jättis kümned tuhanded reisijad lennujaamadesse lõksu ja umbes 500 lennukit pidid otsa ringi keerama või suunati ümber teistesse riikidesse. Kanada lennujaamad võtsid sel päeval vastu 226 lendu ning riik sulges samuti oma õhuruumi.

Terrorirünnakute järel võtsid sajad politseinikud ja päästjad oma töökohast puhkuse ning suundusid appi New Yorgi kolleegidele, et aidata neid pärast varinguid toimunud päästetöödel.^[15] Lisaks suundusid inimesed verekeskustesse verd andma ja veredoonorite arv kasvas märkimisväärselt.^[16]

Rünnakute tõttu kaotas üle 3000 lapse ema või isa.

Pärast rünnakuid kasvas valijate toetus president Bushile 90 protsendini. Ta tegi rünnakutega seoses avaliku pöördumise 20. septembril. Peale Bushi sai populaarseks ka New Yorgi linnapea Rudy Giuliani, kelle rünnakutejärgset tegutsemist kiideti nii linnas kui ka üleriigiliselt.

Pärast rünnakuid asutati palju fonde, mis pakkusid majandusabi hukkunute perekondadele ja ellujäänutele. Föderaalse hukkunu kompensatsiooni taotlemise tähtajaks, mis oli 11. septembril 2003, oli hukkunute perekondadelt saadud 2833 taotlust.^[17]

2002. aastal reformiti julgeolekusüsteemi ja asutati USA Sisejulgeolekuministeerium, mille peamiseks ülesandeks sai Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku tagamine. USA Kongress võttis vastu ka USA PATRIOT Acti, tuues põhjenduseks riikliku julgeoleku kaitsmise vajaduse. NSA sai laiad volitused kuulata ilma kohtu loata pealt telekommunikatsioonisüsteeme. NSA volitusi kritiseeriti korduvalt, kuid neid ei tühistatud.

Varsti pärast rünnakuid külastas president Bush Washingtoni suurimat islamikeskust ja palus ameeriklastel muslimeid kohelda austusega. Presidendi palvest hoolimata toimus mitmeid muslimite ja Lõuna-Aasiast pärit inimeste vastaseid ahistamisi ja vihakuritegusid. Vägivalla all kannatasid ka sikhid, sest meessoost sikhid kannavad turbaneid ja seda seostatakse eelarvamuslikult muslimitega. Arizona osariigis lasti üks sikhist mees maha, sest teda peeti muslimiks.^[18] Peale inimeste rünnati ka mitmeid mošeesid ja ühte hindu templisse visati Molotovi kokteil.^[18]

USA muslimeid ühendavad organisatsioonid reageerisid rünnakute järel kiirelt ja kutsusid Ameerika muslimeid üles rünnakus kannatanuid igakülgselt abistama. Rünnakus kannatanuid toetati rahaliselt, anti verd, anti arstiabi, toitu ja pakuti ajutist varjupaika.

 

Rünnakud mõisteti hukka üle kogu maailma ja paljud riigid pakkusid Ameerika Ühendriikidele oma toetust ja abi. Rünnakud mõistis hukka ka suur osa Lähis-Ida riikidest ja ka Afganistan. Märkimisväärseks erandiks oli Iraak, mis teatas ametlikult, et "Ameerika kauboid maitsevad oma inimsusvastaste kuritegude vilju". Märkimisväärne oli ka Saudi Araabia reaktsioon, sest kuigi antud riigi valitsus mõistis rünnakud ametlikult hukka, mõistsid paljud tsiviilisikud bin Ladeni põhjuseid.^[19] Pärast rünnakuid tekkisid pinged muslimite ja mittemuslimite vahel ka teistes riikides.^[20]

ÜRO Julgeolekunõukogu mõistis rünnakud resolutsioon 1368-ga hukka ja väljendas valmisolekut võtta kasutusele vajalikud meetmed, et reageerida terroriohule. Mitmed riigid muutsid terroritõrje seadusi ja külmutasid terrorismis kahtlustatavate isikute pangakontod. Lisaks arreteerisid paljude riikide politseinikud ja salateenistuste töötajad terrorismis kahtlustatavaid isikuid.^[21][22]

Rünnakule järgnenud kuudel üritasid tuhanded inimesed Afganistanist põgeneda, kartes USA sõjalist rünnakut. 17. septembril 2001 sulges Pakistan oma piiri Afganistaniga, sest riigis oli eelmistest konfliktidest juba niigi palju Afganistani sõjapõgenikke. 2001. aasta oktoobris ründas USA koos oma liitlastega Afganistani, et kukutada Taliban. Pakistan ei soovinud algselt USA-d aidata, kuid nõustus lõpuks lubama USA vägesid oma sõjaväebaasidesse ja andis ameeriklastele vangi üle 600 oletatava Al-Qaeda liikme^[23].^[24]

USA avas võimalike terroristide kinnipidamiseks Guantanamo vangilaagri, kuid selle legitiimsuse on kahtluse alla seadnud mitmed inimõigusorganisatsioonid ja Euroopa Liit^[25][26].^[27]

 

Rünnakute järel paiskus õhku tuhandeid tonne mürgiseid ühendeid, mis levisid üle Lower Manhattani. Neid ühendeid peetakse põhjuseks, miks paljud katastroofipaigas viibinud inimesed haigestusid ja/või hiljem surid. Tornide varingu järel tekkinud tolmupilve ja saastatud õhu tõttu haigestus umbes 18 000 inimest. Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur (EPA) sai presidendilt käsu jälgida Lower Manhattani õhusaastetaset ja rahustada elanikkonda. Elanikkonna rahustamiseks mõjutasid Valge Maja ametnikud ka EPA seireandmeid, mis erinesid tunduvalt sellest, mida väideti rünnakute järel New Yorgi elanikele.^[28] EPA seire tuvastas, et õhusaaste langes rünnakute-eelsele tasemele alles 2002. aasta juunis.^[28]

USA Kongress võttis 2011. aastal vastu seaduse, mille kohaselt toetab föderaalvalitsus 11. septembri rünnakutest tekkinud pikaajaliste haiguste käes kannatavate inimeste ravi ja uuringuid. Uus seadus asendas rünnakute järel käivitatud süsteemid.

Ühe uuringu kohaselt sünnitasid rünnaku ajal rasedad olnud naised tõenäolisemalt enneaegse lapse ja neil oli suurem tõenäosus sünnitada terviseprobleemidega laps.

Rünnakutel oli märkimisväärne mõju USA ja maailmamajandusele. Börsid suleti 11. septembril ja taasavati 17. septembril. Pärast taasavamist pöördusid need rekordilistesse langustesse.

New Yorgi majandus sai kõvasti räsida, sest 2 960 000 m² Lower Manhattani äripindadest olid hävitatud või kahjustatud ning seetõttu kardeti, et sealsetel pindadel tegutsenud firmad ei naase enam vanasse piirkonda. Hilisemad uuringud on näidanud, et Manhattani äripinnad ja tööturg kannatas kardetust vähem, sest firmad tulid piirkonda tagasi.

Põhja-Ameerika õhuruumi taasavamise järel oli lennuliiklust tavapärasest viiendiku võrra vähem ja see tekitas majandusraskusi niigi probleemide küüsis vaevlevale USA lennundusele.

Rünnakutele järgnenud sõjad Afganistanis ja Iraagis ning suurenenud kulutused sisejulgeolekule tekitasid USA-le lisakulutusi vähemalt 5 triljoni dollari ulatuses.

11. septembri rünnakutel oli suur mõju Ameerika Ühendriikide ühiskonnale ja kultuurile. Pärast rünnakuid keskendusid inimesed kodusele elule ja veetsid aega oma perega. Lisaks suurenes kirikute külastatavus ja patriotismi väljendamine. Raadiojaamad eemaldasid teatud laulud oma listidest ja televisioonis, telesarjades, filmides ja kirjanduses on tihti kajastatud terrorirünnakute järelmõjusid.

Sotsiaalseks fenomeniks on saanud 11. septembri vandenõuteooriad, kuigi teadlased, insenerid ja ajaloolased neid ei toeta. Rünnakutel oli mõju ka religioonile. Mõnedes inimestes see tugevnes, sest otsiti lohutust ja üritati üle saada oma lähedaste surmast. Samal ajal hakkasid teised usklikud enda usus kahlema, sest nad ei suutnud rünnakuid sellesse sobitada.^[29]

USA rünnakutejärgset ühiskonda on kirjeldatud kui paranoilist ja uute rünnakute suhtes muresolevat. Samuti on märkimisväärselt tugevdatud turvameetmeid.

Kohe pärast rünnakuid alustas Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) Ameerika Ühendriikide ja FBI ajaloo suurimat kriminaalasja, mis sai koodnimeks PENTTBOM. Juurdluse haripunktis osales selles üle poole FBI töötajatest ja kontrolliti pool miljonit vihjet. PENTTBOMi juurdluse lõppraporti kohaselt olid rünnakud korraldanud Osama bin Laden ja al-Qaeda.^[30]

Föderaalagendid tuvastasid kaaperdajad üsna kiiresti ja rühma liider, Mohamed Atta, tuvastati pagasi abil, mis oli jäänud Bostoni lennujaama. Atta pagas sisaldas kaaperdajate nimesid, juhtnööre ja al-Qaedale viitavaid pabereid. Föderaalne Juurdlusbüroo avalikustas kahtlustatavate kaaperdajate nimed paar tundi pärast rünnakuid. Kaaperdajate fotod ja nende kohta käiv informatsioon avalikustati 27. septembril 2001. 15 kaaperdajat olid Saudi Araabiast, kaks Araabia Ühendemiraatidest ja üks Egiptusest.^[31]

11. septembri keskpäeval kuulasid NSA ja Saksamaa luuretöötajad pealt Osama bin Ladeniga seotud telefonikõnesid.^[32] Luureteenistustel oli teada, et kaks kaaperdajat olid 2000. aastal reisinud bin Ladeni usaldusisikuga Malaisiasse ja rühma juht Atta oli käinud Afganistanis.^[33] Atta ja teised kuulusid Hamburgis tegutsenud terrorirühmitusse.^[34]

Luure Keskagentuur viis läbi sisejuurdluse, mis kritiseeris teravalt agentuuri tegevust 11. septembrile eelnenud kuudel ja agentuuri juhtkonda, kes ei olevat teinud kõike, et rünnakute läbiviimist takistada. Lisaks leiti, et CIA ei olnud üritanud takistada kahe kaaperdaja riiki sisenemist ja tegi vea, et ei hoiatanud FBI-d.^[35]

2002. aasta veebruaris moodustasid USA Kongressi Senat ja Esindajatekoda ühise uurimiskomitee, mis uuris riigi föderaalagentuuride tegevust rünnaku eel. Sama aasta detsembris avaldatud lõppraporti kohaselt tegid FBI ja CIA mitmeid vigu ega kasutanud olemasolevat infot ära.^[36] Raporti kohaselt oli CIA teadlik, et võimalikud terroristid on Ameerika Ühendriikide pinnal ja ei teavitanud sellest FBI-d, et rünnaku läbiviimist takistada. Komisjon uuris ka võimalikku Saudi Araabia osalust terrorirünnakutes, kuid presidendi administratsioon käskis selle lõigu raportist salastada. Seetõttu on 28 lehekülge raportist tänaseni riigisaladus. Komisjoni kuulunud Bob Graham ütles ühes intervjuus, et komisjon leidis tõendeid, et välismaine valitsus aitas rünnakuid korraldada.^[37] 11. septembril hukkunud inimeste lähedased olid pärast komisjoni lõppraporti avaldamist vihased, sest osa küsimusi jäi vastamata ja osa lõppraportist oli salastatud. Salastatud osa avalikustamist soovivad tänaseni nii hukkunute lähedased,^[38] osad Kongressi liikmed^[39][40] ja ka Saudi Araabia valitsus.^[41][42]

Riiklik uurimiskomisjon, mida juhtisid Thomas Kean ja Lee H. Hamilton, moodustati 2002. aasta teises pooles.^[43] Selle eesmärk oli uurida rünnaku asjaolusid ja rünnakute-eelset valmidust ning neile reageerimist. Komisjon avaldas oma lõppraporti 22. juulil 2004.^[44] Raporti kohaselt korraldas rünnakud al-Qaeda ja julgeolekuteenistused ei suutnud kehva koordineerimise tõttu rünnakuid ennetada. Komisjon tegi mitmeid ettepanekuid, kuidas selliseid rünnakuid edaspidi vältida. 2011. aastal väljendasid komisjoniliikmed rahulolematust, et mitmed nende soovitused olid 10 aastat pärast rünnakuid ikka kasutusele võtmata.^[45]

 

Kohe pärast rünnakuid teatas New Yorgi linnapea Rudy Giuliani, et katastroofipiirkond ehitatakse uuesti üles ja New York väljub sellest tugevamana.^[46]

Pentagoni vigastada saanud tiib parandati ära aastaga ja 7 WTC uus hoone avati 2006. aastal. Maailma Kaubanduskeskuse uut peahoonet hakati ehitama 2006. aastal, kui Larry Silverstein ja Port Authority olid rahastamises kokkuleppele jõudnud.^[47] One World Trade Centeri ehitus algas 27. aprillil 2006 ja torn avati 3. novembril 2014. 1 WTC on 541 meetrit kõrge ja see on läänepoolkera kõrgeim hoone.^[48]

Maailma Kaubanduskeskuse asukohta on plaanis ehitada veel kolm kõrghoonet ja nende ehitustööd on alanud.

2016. aasta juuli keskel avalikustati Saudi Araabia võimalikku osalust käsitlevad dokumendid.^[49]

• 11. septembri terrorirünnakute eest vastutavad terroristid

Tsitaadid Vikitsitaatides: 11. septembri 2001 terrorirünnakud

• National Commission on Terrorist Attacks Upon the United States – 11. septembri terrorirünnakute uurimiskomisjoni koduleht