Vabadus, võrdsus, vendlus

"Vabadus, võrdsus, vendlus" (prantsuse keeles Liberté, Égalité, Fraternité) on Prantsusmaa deviis.

Sõnakombinatsioon „Liberté, Égalité, Fraternité“ kinnitati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aastal markii de La Fayette’i (1757–1834) ettepanekul ja Generaalstaatide (Rahvakogu) otsusega Esimese Vabariigi ametlikuks deviisiks. Algses ettepanekus oli veel neljaski sõna („Vabadus, võrdsus, vendlus või surm“), kuid viimane sõna jäeti lõpuks siiski välja, kuna see tulenes revolutsioonilisest deviisist „Ela vabana või sure“. Kuna Maximilien de Robespierre’i (1758–1794) valitsus põhjendas oma terrorivalitsust mõttega „Vabaduse vaenlastel pole vabadust“ ja võttis selle poliitika elluviimiseks kasutusele giljotiini, siis suhtub tänapäeva Prantsuse ühiskond valuliselt igasugustesse isiksusliku arengu vabaduse piirangutesse.

Prantsuse 1789. aasta Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioonis selgitati vabaduse, võrdsuse ja vendluse sisu järgmiselt.

• Vabadus tähendas võimalust teha kõike, mis ei kahjusta teiste inimeste õigusi.
• Võrdsuse mõistega vastustati esmajoones valitseva eliidi eesõigusi, eriti aga õigust mitte maksta makse. Võrdsuse põhimõte sätestas, et seaduse ees on kõik inimesed võrdsed, s.t inimestel on sõltumata nende päritolust ühiskonna ees võrdsed kohustused!
• Vendluse mõiste sisu selgitati 1795. aasta III põhiseaduses kodanikuõiguste ja -kohustuste osas järgmiselt: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha ise kogeda, tee teistele jätkuvalt seda head, mida sa tahad sulle osaks saavat.“

Revolutsioonijärgsel impeeriumite ajal oli see deviis Prantsusmaal keelatud nagu teisedki revolutsiooni sümbolid, kuid uued revolutsioonid tõstsid selle deviisi uuesti ausse ja 1848. aasta põhiseaduses nimetati seda Vabariigi põhiideeks. Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaa okupeeris, lõi marssal Pétain uue loosungi "Töö, perekond, isamaa" (Travail, Famille, Patrie), mis oli Vichy Prantsusmaa deviisiks.

Pärast II maailmasõda taastati vana deviis ning see säilis ka 1946. ja 1958. aasta konstitutsioonis. Tänapäeval kasutatakse seda deviisi laialdaselt prantsuse müntidel ja postmarkidel.

ÜRO 1948. aastal vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimene artikkel ütleb:

„Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.“