Tallinna Toompea Kaarli kogudus

Rootsi võimu alguses asutati Toomkiriku juurde sõduritele ja teenistujatele soome kogudus. Koguduse esimese pastori kohta on teada, et ta pidas jumalateenistusi juba 1574. aastal. Kogudus käis koos Toompea lossi kabelis. Selle kogudusega liideti hiljem Toompea eeslinna eestlastest elanikud, kellele asutati 1636. aastal eestikeelne kogudus.

Rootsi kuningas Karl XI laskis Tõnismäele eesti koguduse jaoks ehitada puukiriku, mis õnnistati 20. detsembril 1670. aastal. Tänutäheks nimetatigi kirik Kaarli kirikuks ja kogudus Kaarli koguduseks. Jõudsalt kasvanud Tallinna Toomkiriku soome-eesti kogudus viidi üle Kaarli kirikusse.

1690. aastal soome ja eesti kogudused lahutati.

1692. aastal^[1] hakkasid Kaarli koguduse alla kuuluma ka kuninglikus valduses seisnud Tallinna ümbruse asulad, (pool)saared ja külad: kuninglik hospidal ja vaestemaja, Aegna saar, Rohuneeme, Püünsi, Rummuküla, Rummu, Haabneeme, Viimsi, Miiduranna, Pirita, Lükati, Mähe, Kiltsi, Lubjaahju, Kasti, Käsra, Muuga, Peli, Randvere, Tammneeme, Toorneeme, Leppneeme, Iru, Väätsa, Nehatu, Järveküla, Kassisaba, Kadaka, Kristiine, Toompea, Vismeistri ja Tiskre.

Peale Kaarli kiriku põletamist Põhjasõja ajal 22. juulil 1710 ühendati eesti toomkoguduse liikmeid osalt Jõelähtme kogudusega, osalt teatavatel tingimustel (1717–1739) Tallinna Pühavaimu kogudusega^[2]. 1724. aastal liitus aga juba suur osa ja 1730. aastate lõpus, mil viimane koguduse õpetaja lahkus Tallinnast, ka ülejäänud osa eesti kogudusest Tallinna Püha Vaimu kogudusega.

28. oktoobril 1862 pandi praegusele Kaarli kirikule nurgakivi. Kuna ehitustööd pidid kestma aastaid, ehitati kiriku kõrvale kolmnurksele maa-alale puidust abikirik, mis õnnistati sisse 2. juunil 1863. aastal. 18. aprillil 1863 valiti Tallinna Toompea Kaarli koguduse täiskogu poolt õpetajaks Christoph Otto Lais. Tööd koguduses tegi õpetaja Lais ilma palgata, kuna kogudusel ei olnud võimalik talle maksta ja sissetulekut sai ta religiooni õpetaja ameti eest Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Peale koguduse taasasutamist tõusis koguduse hingede arv 556-ni, 1870. aastal oli koguduses juba 3000 hinge. 1863. aastal asutati Kaarli koguduse juurde eestikeelne lauluselts Revalia.

Pärast praeguse kiriku sissepühitsemist 1870. aasta 4. advendil hakkas koguduse liikmete arv jõudsalt kasvama. 20. sajandi alguseks oli liikmeskond nii suur, et tuli moodustada II pihtkond ja tööle võtta veel üks õpetaja. 1906. aastast teenis I pihtkonda Aleksander Kapp ja II pihtkonda Rudolf Hurt.

1911. aastal oli kogudusel 25 718 eestlasest liiget, jumalateenistusi pidasid vaheldumisi mõlema pihtkonna õpetajad ainult eesti keeles. Patronaadiõigus kuulus Eestimaa rüütelkonnale ja Toomgildile.

Õpetajad said kirikukassast palka 600 rubla aastas, ühel oli ametikorter, teine sai 400 rubla korteriraha. Ristimine maksis 60 kopikat kirikus ja 1½ rubla kodus, mahakuulutamine 75 kopikat, laulatus 1 (kirikus pärast jumalateenistust) või 2 rubla, matmine 1 (spetsiaalsetel päevadel kirikus) või 1½ rubla, leeritamine 1 rubla, kirikutähed 25 kopikat.

28. detsembril 1917 suri Rudolf Hurt südamerabanduse tagajärjel. Hakati tegelema uue õpetaja otsimisega. Samal ajal kerkis päevakorda ka III pihtkonna loomine, sest koguduse liikmete arv oli paisunud suureks ning leiti, et kaks õpetajat ei suuda oma ülesandeid korralikult täita. 1919. aasta suvel kinnitati II pihtkonna õpetajaks Friedrich Stockholm ja III pihtkonna õpetajaks Artur Soomre. Kolmanda pihtkonna loomine tekitas pingeid koguduses ja ka õpetajate endi vahel. Lõpuks tekkiski III pihtkond vabatahtliku liitumise teel.

1920. aastate algul toimusid kiriku korrastustööd. Need olid tingitud sellest, et kirikus peeti paljusid olulisi tähtpäevateenistusi (Toomkirik oli saksa koguduse käes). Kirik oli talviti külm, orel amortiseerunud, ümbrus korrastamata.

5. juunil 1921 toimus Kaarli kirikus (mitte Tallinna Toomkirikus, nagu mõnes allikas ekslikult väidetakse) Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimese piiskopi Jakob Kuke pidulik ametisse õnnistamine. Talitust viisid läbi Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom ja Soome piiskop Jaakko Gummerus.

Korrastustööd kulmineerusid 1923. aasta 16. detsembril, kui uuendatud kirik ja uus Walckeri orel sisse pühitseti. Kirik sai keskkütte, elektrivalgustuse ja topeltaknad. Seinad ja lagi said uue värvi.

1927. aastal hakati Kaarli kirikust esmakordselt jumalateenistusi raadio teel üle kandma.

1930. aastatel oli pidevalt päevakorras uue koguduse maja ehitamine. Koguduse uue maja nurgakivi pandi 7. septembril 1939. Maja planeeringus oli mõeldud nii kogudusele kui ka õpetajatele. Õpetajatele oli majja planeeritud kolm kabinetti koos ooteruumide ja kantseleiga. 7. septembril 1940 sai Kaarli koguduse uue maja peremeheks punalipuline merevägi. Venelaste lahkumisel asus majja Tallinna prefektuur ja politsei. 1944. aastal läks maja taas venelaste kätte. Samas hoones töötas hiljem pikka aega Tallinna Stomatoloogia Polikliinik. 1994. aastal tagastati maja kogudusele, osa ruume on välja renditud. Hoones asuvad praegu koguduse kantselei, arhiiv, raamatukogu ja lastetöö ruumid.

• 1634–1641 Johann Haquinius Forselius
• 1636–1647 Martin Gilläus
• 1647–1657 Petrus Momerus
• 1657(?)-1658 Benedikt Rothovius
• 1659–1665 Johannes Forselius
• 1666–1674 Johann Cupraeus

• 1674 Johannes Keniander, soome-eesti komm-minister
• 1675–1685 Heinrich Elosin(ius), soome-eesti pastor
• 1685–1692, 1692–1707 Nicolaus Indraeus, soome-eesti pastor
• 1692–1696 Heinrich Derling, eesti pastor
• 1696–1710 Johann Zimmermann, eesti pastor
• 1707–1710 Johann Levanus, soome pastor
• 1707–1710 Eduard Johannis Nybeck, soome pastor
• 1715–1717 Samuel Stricker, pastor
• 1738–1739 Peter Johann Fass, pastor

• 1863–1868 Otto Christoph Lais
• 1868–1871 Johann Gottlieb Konrad Bergwitz
• 1873–1906 Johann Heinrich Brasche
  • 1887–1890 Julius Alexander Koppel, abiõpetaja
  • 1890–1892 Konstantin Adolf Thomson, abiõpetaja
  • 1892–1895 Oskar Ernst Emil Tomberg, abiõpetaja
  • 1896–1900 Heinrich Richard Hoffmann, abiõpetaja
  • 1900–1902 Walter Weissberg, abiõpetaja
  • 1902-1903 Christfried Brasche, abiõpetaja
• 1906–1917 Rudolf Hurt, II pihtkonna õpetaja
• 1906–1940 Aleksander Leon Richard Kapp, I pihtkonna õpetaja
  • 1917–1919 Aleksander Mäggis, abiõpetaja
• 1911–1914, 1919–1944 Friedrich Stockholm, abiõpetaja ja II pihtkonna õpetaja
• 1919–1944 Artur Soomre (end Sommer), III pihtkonna õpetaja
  • 1933–1934, 1934–1935 Einar Hilarius Kiviste (end Steinfeldt), A. Kapi isiklik adjunkt, noortetöö pastordiakonus
• 1936–1941, 1941–1950 Paul Voldemar Koppel, abiõpetaja, I pihtkonna õpetaja
  • 1938–1940, 1940–1941 Julius Juhkentaal, A. Kapi isiklik adjunkt, I pihtkonna õpetaja kt
• 1945–1949 August Pähn, III pihtkonna õpetaja
• 1946–1947 Evald Saag, II pihtkonna õpetaja
• 1947–1954 Lembit Tedder, II pihtkonna õpetaja
• 1951–1953 Paul Saar, I pihtkonna õpetaja
• 1954 Mihkel Liikane, I pihtkonna õpetaja
• 1954–1978 Edgar Hark,II pihtkonna õpetaja
• 1954–1980, 1983 Kaide Rätsep, I pihtkonna õpetaja, III pihtkonna õpetaja
• 1958–1961, 1963 Edgar Ots, I pihtkonna õpetaja
• 1978–1985 Edgar Vaikmäe, II pihtkonna õpetaja
• 1980–1981 Herbert Leopold Stillverk, I pihtkonna õpetaja kt
• 1981–1983, 1985 Endel Kuulpak, I pihtkonna õpetaja, II pihtkonna kt
• 1983–1992 Mihkel Kukk, I pihtkonna õpetaja
• 1985–2012 Einar Soone, õpetaja
  • 1992–1995 Gustav Piir, abiõpetaja
  • 1994–1999 Jaan J. Leppik, diakon
  • 1995–2002 Jaak Aus, abiõpetaja
  • 1995–2012 Lauri Kurvits, diakon
  • 2002– Saima Sellak-Martinson, diakon
• 2012– Jaak Aus, õpetaja
  • 2012– Kaisa Kirikal, abiõpetaja
  • 2014– Tiit Zeiger, diakon
  • 2018– Meelis Holsting, diakon
  • 2019–2020 Kevin Kirs, diakon
  • 2024– Jaan Lahe, abiõpetaja

• 1863–1868 Aleksander Wurmberg (1840–1903), köster
• 1863–1894 Carl Casimir Crosing (1843–1923), organist
• 1868–1870 Karl Romm (1847–1909), köster
• 1869–1909 Carl August Conrad Pfaff (1847–1909), köster ja kantor 1870–1909
• 1894–1905, Johann(es) Busch (1863–1938), organist
• 1905–1914 Theodor Teder (1871–1914), organist
• 1909–1938 Gustav Kasemets (1866–1943 ), köster-organist
• 1914–1917, Anton Kasemets (1890–1978), organist-koorijuht
• 1918–1923, 1928–1932 Mihkel Lüdig (1880–1958), organist
• 1923–1932 Ernst Loderaud (1890–1962), köster-organist
• 1922–1940 Juhan Jürme (1896–1943), organist-koorijuht
• 1924, 1932–40, 1944–48 Alfred Karafin (Karindi) (1901–1969), organist-koorijuht
• 1939–1940 Harri Kõrvits (1915–2003), köster-organist
• 1940–1941 Edgar Arro (1911–1978), organist
• 1940–1944 Friedrich Stockholm (1914–1973), organist
• 1942–1952 Senta Arro (1912–1995), organist
• 1951–1991 Hella Tedder (1921–2002), organist-koorijuht
• 1952–1972 Ellinor Koppel (1913–1989), organist-koorijuht
• 1953–1957 Evald Oja (1908–1953), hääleseadja
• 1953–1961 Evald Kutser (1909–1961), naiskoori juht
• 1961 Mati Kutser (1934), naiskoori juht
• 1972–1975 Tia Nork, organist
• 1975–1976, 1984–1987 Evi Randma (1921–1991), naiskoori juht
• 1976–1990 Liilian Liikane (1928–2006), organist
• 1984– Marika Kahar (1949), organist-koorijuht
• 1989– Piret Aidulo (1963), organist-koorijuht
• 1991–1998 Ene Üleoja (1937), kontsertkoori dirigent
• 1999–2003 Heli Jürgenson (1969), kontsertkoori dirigent
• 2003–2011 Mikk Üleoja (1970), kontsertkoori dirigent
• 2012–2015 Raul Talmar (1959), kontsertkoori dirigent
• 2013– Maarian Toompere (1980), tütarlasteansambli dirigent
• 2015– Pärtel Toompere (1992), kontsertkoori dirigent
• 2016– Kersti Petermann, naiskoori dirigent

1863. aastal otsustati uue kiriku ehitamise käigus rajada kogudusele oma kalmistu, sest seni oli kasutatud Pühavaimu koguduse kalmistut Kalamajas. Kalmistu pühitseti 5. mail 1864. aastal, surnuaiamaja valmis 1878. aastal ning surnuaia kabel koos kellatorniga pühitseti 5. septembril 1893.

19. sajandi lõpul tekkis Tallinna linnas vajadus uute kalmistute järele. Kuna ei olnud võimalik laiendada olemasoelvat kalmistut, siis tuli leida uus koht, kuhu rajada uus kalmistu. 1899. aastal otsustas Tallinna linna volikogu rajada kalmistu Vana-Pärnu maantee äärde, kust eraldati Kaarli kogudusele 12 400 sülda. 1902. aasta mais otsustas kogudus rajada Rahumäele uue kalmistu, mis pühitseti 7. septembril 1903. aastal. Rahumäe kalmistumaja valmis samal aastal. Kabel ehitati valmis 1912–1913.

  Pikemalt artiklis Vana-Kaarli kalmistu

Lastehoid ja vaestehoolekanne said Kaarli koguduses alguse 19. sajandi teisel poolel.

Laste hoidmisega tegeles Tallinna Väikelaste Hoiu Selts, mis oli asutatud 1880. aastal. 1. juunil 1920 kinnitati Tallinna Haapsalu rahukohtus Tallinna Väikelaste Hoiu Seltsi põhikiri. Seltsi peamisteks tegevussuundadeks ja eesmärkideks oli pakkuda Tallinna elanikele ja eriti Kaarli koguduse liikmetele võimalust oma lapsi vanemate töölolekuajaks lastehoidu panna. Kasvatustöö toimus kiriklikus vaimus, lähtuti Fröbeli ja Montessori metoodikast. Hoiuseltsil oli avarate ruumidega maja, mis asus Suur-Juhkentali 1 (Liivalaia 63). Teise korruse ruume üüris kogudus vanadekodu tarbeks.

Tallinna Väikelaste Hoiu Seltsi lasteaed töötas kuni 1940. aastani. 25. novembrist 1940 pärineb rahanduse rahvakomissari otsus selts likvideerida. 24. jaanuaril 1941 võttis likvideerimiskomisjon seltsile kuuluva vara üle.

Vaestehoolekande kohta Kaarli koguduses on andmeid juba 1864. aastast, mil tegutseti Vaestehoolekande Komitee nime all. Erinevalt lasteaiast, mis võttis vastu ka teisi linna lapsi, oli Vaestehoolekande Seltsi eesmärgiks toetada oma koguduse abivajajaid.

Vaestehoolekande töö saab jagada kaheks. Ühe osa moodustas vaeste toetamine. Sõltuvalt inimese olukorrast anti talle kas igakuist toetust või ühekordseid summasid. Jõulutoetused olid ette nähtud nii vaestele kui vanadele. Teise osa moodustas vanadekodu ülevalpidamine. Seal tasuta peavarju leidnud koguduse vanakestele regulaarset toetust ei antud. Ainult pühade puhul maksti väikestes summades ühekordseid toetusi.

Vaestehoolekande Seltsil oli oma vanadekodu, mis asus Alendri 2. 1930. aastate alguses osteti uus vanadekodu aadressil Magdaleena 6 (mõlemad hävinud). Pärast uue vanadekodu soetamist korraldati koguduse vaestehoolekande tegevus ümber. 1932. aasta alguses moodustati kõigi pihtkondade juurde vaestehoolekande ringid. Kaarli koguduse nõukogu ja Vaestehoolekande Seltsi vahel sõlmiti uus leping ja võeti vastu uus kodukord. Nüüd jäi Vaestehoolekande Seltsi otseseks tegevuseks leida sissetulekuid Magdaleena 6 võlgade tasumiseks ning vanurite ülalpidamiseks vanas ja uues vanadekodus. Vaestehoolekande Selts töötas koguduse faktilise abiorganina, mida kogudus võimaluse piires rahaliselt toetas. Uue korra järgi ei andnud Vaestehoolekande Selts koguduse vaestele enam rahalist toetust. Seda tegi nüüd iga pihtkond ise oma õpetaja juhatusel.

Selts likvideeriti 1940. aastal ning vanurid paigutati linna teistesse hooldeasutustesse. Saksa okupatsiooni ajal lubati küll taas tegutsema hakata, kuid hilisem Nõukogude kord ei lubanud kirikul teha mingisugust hoolekannet.

Gümnaasium oli Tallinnas 1918–1936 tegutsev esimene eestikeelse õppega koguduse gümnaasium, mida pidas üleval 1918–1932 Tallinna Kaarli kogudus ja 1932–1936 kooli direktor Leopold Raudkepp.

Missad toimuvad pühapäeval ja esmaspäeval, teisipäeviti on linnarahvas oodatud vaba sissepääsuga muusikaõhtutele. Kogudusel on oma kool (Kaarli Kool – lasteaed, põhikool, gümnaasium); toimiv laste-, noorte- ja diakooniatöö ning huvikool ja muusikatöö (8 muusikakollektiivi).

• Kaarli koguduse Kontsertkoor
• Kaarli Gümnaasium

• Tallinna Toompea Kaarli koguduse koduleht

• Kaarli kirik & kogudus / koostanud Ene Pilliroog. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 1997
• Tallinna Kaarli kirik / Egle Tamm, Tiina-Mall Kreem ; Tallinn : Muinsuskaitseamet, 2007 ([Tartu] : Greif)
• Kunstniku käepuudutus : Johann Köleri freskomaal "Tulge minu juurde kõik ..." = The artist's fingerprint : Johann Köler's fresco "Come unto me, all ..." / koostanud Hilkka Hiiop. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 2014 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
• Jutlustekogu "Su palve viirok tõuseb taeva poole tänus" : Tallinna Toompea Kaarli koguduse vaimulikud ja nende jutlused 1863-2020 / [toimetaja: Kaisa Kirikal ; lühielulugude koostaja, kujundus: Külli Saard] ; Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus, 2020
• "Põrmust tähtede poole". Kaarli gümnaasium 1918–1936. Ühe ainulaadse kooli ajalugu. / Riho Saard. Tallinn: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus.
• Luterliku piiskopiameti pidulikust taassisseseadmisest Tallinna Kaarli kirikus. / Riho Saard. Ajakiri Sulane nr 2/75. Tallinn : EELK Tallinna Toompea Kaarli Kogudus, 2020