5. juuni
kuupäev
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 2024 | ||||||
5. juuni on Gregoriuse kalendri 156. (liigaastal 157.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. mai (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1856 – pühitseti Naissaare kirik.[küsitav]
- 1916 – pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva tähistamine.[1] Oli esmaspäev ja Tallinnas olid heisatud lipud, vabrikud ei töötanud, toimus suur tuletõrjeparaad.[1]
- 1919 – algas Landeswehri sõda.
- 1920 – Alfred Neuland püstitas tõstmises kergekaalu kahe rebimises maailmarekordi tulemusega 86,5 kg.
- 1921 – ametisse õnnistati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop Jakob Kukk.
- 1934 – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Belgia suursaadiku Albert de Savoye ja andis talle Kotkaristi I klassi teenetemärgi.
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts tegi Poolas ravil viibides visiidi Poola presidendile Ignacy Mościckile.
- 1937 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse 1. abiesimees Nikolai Reek andis riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 40 000 krooni.
- 1940 – Türil algas köstrite-organistide konverents.
- 1985 – pärast seitsmeaastast pausi taastus Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevus, peaminister vabariigi presidendi ülesandeis Tõnis Kint nimetas eriõigusel Vabariigi Valitsuse liikmeiks Johan Ungersoni, Mihkel Mathieseni ja Ivar Paljaku.
- 2013 – Kristiina Ojuland heideti Reformierakonnast välja.[2]
Maailmas
muuda- 70 – Titus oma leegionite eesotsas murdis Jeruusalemma piiramisel linna keskmise müüri.
- 1257 – Kraków sai linnaõigused.
- 1662 – Päikesekuningas Louis XIV võttis enda tunnuseks Päikese.
- 1783 – Prantsusmaal toimus Montgolfieride õhupalli esimene lend loomadega.
- 1806 – Napoleon Bonaparte nimetas oma venna Louis Bonaparte'i Hollandi kuningriigi regendiks.
- 1817 – vette lasti esimene Suure järvistu aurik Frontenac.
- 1827 – Kreeka iseseisvussõda: Türgi väed sisenesid Ateenasse.
- 1832 – Pariisis algas üliõpilaste ülestõus.
- 1848 – Horvaatia kuulutas välja rahvusliku autonoomia.
- 1849 – Taanis kehtestus konstitutsiooniline monarhia.
- 1883 – Pariisi Idavaksalist väljus esimene Idaekspressi rong sihiga Varnasse Musta mere ääres, kus reisijad võisid Konstantinoopolisse suunduvale laevale ümber istuda.
- 1888 – La Plata maavärin.
- 1900 – Teine buuri sõda: Briti väed vallutasid Pretoria.
- 1915 – naistele anti Taanis valimisõigus.
- 1917 – USA alustas mobilisatsiooni Esimesse maailmasõtta.
- 1942 – Teine maailmasõda: USA kuulutas sõja Bulgaariale, Ungarile ja Rumeeniale.
- 1945 – Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks.
- 1945 – USA riigisekretär George C. Marshall esitas Harvardi ülikoolis Euroopa taastamise ja arendasmise kava idee (Marshalli plaan).
- 1963 – Briti sõjaminister John Profumo loobus ametist, võttes omaks suhted Christine Keeleriga, kes oli seotud nõukogude luurega.
- 1967 – algas Kuuepäevane sõda Iisraeli ja Araabia riikide vahel.
- 1968 – Sirhan Bishara mõrvas Los Angeleses Robert Kennedy.
- 1987 – Hiinas vabastati 110 000 vangi (vangistati 1957. aasta kampaania ja kultuurirevolutsiooni ajal).
- 1972 – Stockholmis algas esimene ÜRO ülemaailmne keskkonnakonverents.
- 1981 – USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse väljaandes ilmusid esimesed haigusjuhu kirjeldused haiguse kohta, mis hiljem sai tuntuks AIDSina.
- 2003 – Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu otsustas luua Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA).
Sündinud
muudaPikemalt artiklis sündinud 5. juunil
- 1757 – Pierre Jean Georges Cabanis, prantsuse filosoof
- 1819 – John Couch Adams, inglise astronoom
- 1898 – Federico García Lorca, hispaania kirjanik
- 1931 – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
- 1938 – Tõnu Lauk, eesti metallikunstnik
- 1938 – Mait Summatavet, eesti kujunduskunstnik
- 1939 – Margaret Drabble, inglise kirjanik
- 1941 – Barbara Brylska, Poola filminäitleja
- 1946 – Stefania Sandrelli, Itaalia filminäitleja
- 1958 – Katrin Nielsen, eesti näitleja
- 1962 – Tõnis Lukas, Eesti haridus- ja teadusminister
- 1965 – Hendrik Toompere juunior, eesti lavastaja ja näitleja
Surnud
muuda
- 1930 – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
- 1922 – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
- 1975 – Paul Keres, eesti maletaja
- 2004 – Ronald Reagan, USA president
- 2012 – Ray Bradbury, USA ulmekirjanik
- 2021 – Helle Karis, eesti filmilavastaja
- 2023 – Astrud Gilberto, Brasiilia laulja ja laulukirjutaja
Pühad
muudaNimepäev
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 181
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06280728