Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) asutati 1919. aastal Eestis. 15. aprillil 1919. a. võeti Ajutise valitsuse poolt vastu seadus Ew. Lutheri usu koguduste omawalitsuse ajutise korralduse kohta^[3]. 1944. aastal läks osa selle kiriku juhtorganitest, vaimulikest ja rahvast Nõukogude okupatsiooni eest pagulusse. Järelejäänud osa jätkas tegevust okupeeritud kodumaal asutatud Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuna (EELK).

EELK piiskopid

• 1919–1933 piiskop Jakob Kukk
• 1934–1939 piiskop Hugo Rahamägi
• 1939–1944 piiskop Johan Kõpp

13. novembril 2010. aastal kirjutasid piiskoplikus Tallinna toomkirikus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Andres Taul alla nähtava ühtsuse lepingule, mis kinnitab ühtset usku ja ühendab okupatsiooni tõttu sunniviisiliselt kaheks rebitud kiriku üheks tervikuks^[4].

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku eesmärgiks ja ülesandeks oli jumalasõna kuulutamine, koguduste elava usu ja armastuse arendamine, usuliste, kõlbeliste, heategelike, hariduslike ja kasvatuslike tarviduste täitmine kui ka välis-, sise-, meremisjoni, diasporaatöö jne edendamine ning üksikute koguduste ja nende ametiisikute tegevuse juhtimine, ühtlustamine, toetamine ja järelevalve.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku õpetuse aluseks oli Vana ja Uue Testamendi prohvetite ja apostlite kirjad ning sümboliraamatuteks nimetatud kirju seletav Apostlik, Nikea ja Atanaasiuse usutunnistus, Augsburgi muutmata usutunnistus ja teised kirjad, mis on võetud Liber Concordiae nimelisse kirjade kogusse.

• 1944–1964 peapiiskop ((aastani 1949 piiskop) Johan Kõpp (1939–1944 piiskop Eestis, kuni 1957 piiskop)
• 1964–1971 peapiiskop Johannes Oskar Lauri
• 1972–1990 peapiiskop Konrad Veem
• 1990–2006 peapiiskop Udo Petersoo
• 2007–2010 peapiiskop Andres Taul

• 1957–1964 piiskop Johannes Oskar Lauri
• 1976–1992 piiskop Karl Raudsepp

1959. aastal kinnitas Kirikukogu Konsistooriumi järgmises koosseisus: peapiiskop Johan Kõpp, piiskop Johannes Oskar Lauri, ilmalik abipresident Viktor Kargaja, Jakob Aunver, Richard Koolmeister, Elmar Andreson, Johannes Nyman, Konstantin Steinmann.

26. märtsil 1972 pidas Stockholmi Eesti Majas oma esimese koosoleku konsistoorium järgmises koosseisus: peapiiskop Konrad Veem, Leo Anderson, Voldemar Palm, Jakob Aunver, Artur Taska, Jaak Taul. Peasekretär oli Arved Rossman.

Tegevuse lõpul kuulus konsistooriumi peapiiskop Andres Taul, konsistooriumi asepresident Peeter Põldre, assessorid Tiit Tralla, Tõnis Laar, Uudo Tari, Jaak Peeter Reesalu, Virge James, Joel Luhamets ja majandusassessor Naani Holsmer. Konsistooriumi peasekretär oli Hannes Aasa.

  Pikemalt artiklis EELK Usuteaduse Instituut

E. E. L. K. Usuteadusliku Instituudi viimane juhataja ja administraator oli peapiiskop Andres Taul.

Kiriku häälekandja Eesti Kirik vastutav väljaandja oli peapiiskop Andres Taul, tegevtoimetaja Tiiu Pikkur. Alates 2008 ilmub ajalehe Eesti Elu (Toronto) vahel 4 korda aastas.

• Kanada praostkond: Hannes Aasa
• Rootsi praostkond: Ingo Tiit Jaagu
• Saksamaa praostkond: Merike Schümers-Paas
• USA Chicago praostkond: Uudo Tari
• USA Esimene praostkond: Thomas Vaga

„Armsad kaaskristlased, kaasmaalased!

Nende sõnadega tihti pöördus rahvapoole meist surma läbi lahkunud Peapiiskop Udo Petersoo. Need sõnad toovad esile meie vanemad ja vanavanemad, kes tõid põgenikena kaasa vabasse maailma eesti rahvakiriku alustele rajatud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku, mis kestab tänapäevani.“

– Thomas Vaga

E.E.L.K. peapiiskop dr Andres Taul küsis konsistooriumi liikmetelt neid 2007. aasta juulis ametisse pühitsedes:

„«Kas tahate ka armastada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut ja meeles pidada meie ühtset algust, et meie oleme Eesti vaba rahvakirik. Kas tahate töötada ja palvetada nähtava ühtsuse saavutamiseks, et Kristuse sõna ja palve – et «kirikud oleks üks» – võiks ka meie kohta täide minna?» Vastus oli üksmeelne: «Jah, Jumala abiga.»“

– Andres Taul: me oleme üks kirik, lahutatud poliitiliselt Eesti Kirik 27. aug. 2008

• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koosseis 1943
• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koosseis 1951
• Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kuldrist
• Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Usuteaduslik Instituut
• Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Õpetajate Raamatukogu
• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
• Sihtasutis "Eesti Vaimulik Raamat"

• Konrad Veem. Eesti vaba rahvakirik: dokumentatsioon ja leksikon. 2. trükk. Stockholm, 1990.
• Johan Kõpp. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik paguluses, tema alus ja tegevusjooni. Vaimu valgusel, Ilmamaa, Tartu 2009; varem ilmunud: Eesti Kirik, 1963, nr 9, lk 121–128.
• Prof. Rahamägi valiti piiskopiks. Kaja, 20. juuni 1934, nr 143, lk 3.
• Kirikukogu astus kokku. Uus Eesti, 20. oktoober 1937, nr 285, lk 3.
• Ev.-luteri usu kirikule määrati hooldaja. Uus Eesti, 15. september 1939, nr 251, lk 1.
• Hooldaja õp. J. Varik võttis üle ev-luteri usu kiriku juhtimise. Uus Eesti, 16. september 1939, nr 252, lk 1.
• Kiriku hooldusnõukogu asub tööle. Uus Eesti, 7. oktoober 1939, nr 273, lk 2.
• Prof. J. Kõpp valiti piiskopiks. Uus Eesti, 15. detsember 1939, nr 342, lk 3.
• Piiskop J. Kõpp asus ametisse. Uus Eesti, 21. detsember 1939, nr 348, lk 3.
• Uus konsistoorium kinnitati. Uus Eesti, 17. jaanuar 1940, nr 15, lk 3.
• Kiriku parlament võttis vastu eelarve. Uus Eesti, 29. veebruar 1940, nr 57, lk 2.

• E.E.L.K. koduleht
• Priit Rohtmets. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku välissuhted aastatel 1919–1940