Võrkvõlv

Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt. Iseloomulik eriti Saksamaa, Madalmaade ja Poola hilisgootikale^[3], kuid ka mõnede Inglismaa ehitiste roidestikke võib pidada võrkvõlvideks (Gloucesteri katedraali koor).

• Erinevalt rist- ja tähtvõlvlaest puuduvad vööndkaared ja üksikud võlvikud pole laes enam selgelt eristatavad.
• Roidemustris on võrkvõlvi üks tunnuseid ruutjate ja rombjate pindade olemasolu roiete vahel.

Võrkvõlv oletatakse olevat kujunenud tähtvõlvi roideid ja lisaroideid (tierceron) ühendavatest lühikestest tugiroietest (lierne)^[4][5].

• 
  Rheinland-Pfalzi St. Goari kiriku kesklöövi võrkvõlv
• 
  Bremeni toomkiriku põhjalöövi võrkvõlv 16. sajandist
• 
  Altheimi Peetri kiriku võrkvõlv Essenbachis
• 
  Võrkvõlv Stralsundi Maarja kiriku lääneosa ühes võlvikus
• 
  Gmündi toomkiriku kooriruumi lagi
• 
  Mělníki Peetri ja Pauli kiriku lagi Tšehhis
• 
  Ratsanike trepikäik Praha kindluses
• 
  Riia Jaani kiriku võrkvõlv aastast 1520

• Tähtvõlv
• Kärgvõlv

• Võrkvõlvid Wikimedia Commonsis