Kantonpiilar

Kantonpiilar (prantsuse keeles pilier cantonné^[2]), ka kantoneeritud piilar^[3] on piilar, mille ümmarguse, hulknurkse või ruudukujulise põhiplaaniga keskosa on ümbritsetud neljast turbast või poolsambast, üks kimppiilari erikujusid. Eugène Viollet-le-Duc nimetab kantonpiilariks igasugust piilarit, mille keskset südamikku ümbritseb ristikujuliselt neli poolsambakest. Kunstileksikoni (2001) kitsama määratluse kohaselt on kantonpiilar nelinurkne piilar, mille nurkadel on kantide asemel pool- või kolmveerandringilise ristlõikega turbad^[4].

Kantonpiilarid asuvad tavaliselt pealöövi arkaadis ja kolonnetid on mõtteliseks jätkuks neilt algavatele roietele^[5]. Enim seostub kõrggooti sakraalarhitektuuriga.

Nimetus on pärit prantsuskeelsest vapiterminoloogiast. Heraldikas tähendab cantonné vapikilbi mõttelist neljaks osaks jaotatust ümber keskse vapikujundi, nii et iga osa kannab omakorda kujundeid või sümboleid^[6].

• 
  Oloron-Sainte-Marie'i romaani Püha Risti kiriku ristikujuline piilar nelja poolsambaga
• 
  Üksik kantonpiilar põhjakülglöövis, Notre-Dame de Paris
• 
  Chartres'i katedraali lõunaarkaadi kantonpiilar hulknurksete kolonnettidega
• 
  Reimsi katedraali siseruum

Erwin Panofsky sõnul hüljati varane kimppiilar ajutiselt pärast Senlis', Noyoni ja Sensi katedraale ning lasti löövi arkaadidel kerkida lihtsatelt silinderjatelt piilaritelt, kuid et see ei väljendanud piilarite struktuuri kaudu kõrgseina ja võlvide rütmi ning vähendas ruumiühtsust, leiutati kantoneeritud piilar, sammaspiilar nelja juurdeliidetud kolonnetiga. Ehk küll see Chartres'is, Reimsis ja Amiens'is kasutamist leidnud tüüp kajastas piilaril pea- ja külglöövide transversaalroideid ja arkaadikaari, ei lasknud see "väljendada" diagonaalroideid ja St.-Denis' basiilika ümberehituses pöörduti kimppiilari juurde tagasi^[7].