Väimela

Väimela
eesti Väimela võru Väimälä, Väimärä
Väimela vaatega loodesse
Pindala: 4,4 km² (2020)[1]
Elanikke: 574 (1.01.2020)[2]
EHAK-i kood: 9636[3]
Koordinaadid: 57° 54′ N, 27° 1′ E

Väimela on alevik Võru maakonnas Võru vallas. Väimela asub 5,7 kilomeetrit Võru linnast põhja pool.

Alevikku poolitab Võru–Põlva maantee, läänest piirab seda Puskaru–Väimela maantee (endine Võru–Tartu maantee). Väimela asub Turgi ürgoru järvede Mäe- ja Alajärve kallastel.^[4]

Väimela on üks suuremaid alevikke Võrumaal, pakkudes tööd nii kohalikele kui ka teiste valdade elanikele. Alevikus elas 2020. aasta seisuga 574 inimest, rahvaarv pole aastatega palju muutunud.

Väimelas on hästi toimiv teenindustaristu. Seal asuvad perearstikeskus, maakonna ainuke tervisekeskus ja ujula, lasteaed Rukkilill, staadion, rulapark, hobusetall, pensionäride päevakeskus, jalgrataste müügi-, rendi- ja remondikoht, kaks kauplust, söökla, raamatukogu ja Võrumaa Kutsehariduskeskus. Aleviku tööstusala arendamine on loonud soodsad võimalused ettevõtluse edendamiseks ja laiendamiseks.

Väimela alevik on tänu Võrumaa Kutsehariduskeskusele maakonnas Võru linna kõrval teine arvestatav hariduskeskus.

Väimela kujundamisest tänapäeva asulaks on osa võtnud paljud Eesti haridus- ja kultuuritegelased nagu J. Ph. Gustav von Ewers ja Lulu Kitzberg-Pappel.^[5]

Väimelat on esmamainitud 1403. aastal vakusena (Veymel). Rohkem on Väimela kohta teada alates 1590. aastast, kui mainiti esimest korda Väimela mõisat.^[5]

1855. aasta maikuus läksid Võrumaa mehed Väimelast teele 9 perekonnaga ja kavatsesid asuda Saraatovi kubermangu.^[6]

Väimela–Loosu maastikuala paikneb Väimela järvede, mõisahoonete ja Loosu külakabeli ümbruses. Loodust ilmestavad kaks järve: Võru–Põlva maanteest vasakule jääv allikarohke Väimela Mäejärv ja maanteest paremale liigirohkesse parki jääv Väimela Alajärv. Alevikus on säilinud 18. sajandi teisel poolel rajatud mõisapark ja 20. sajandil rajatud uus park.^[7]

Väimela Mäejärv (Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv) on looduslikult tekkinud piklik orujärv, mis paikneb alevikust lääne pool.

Järve pikkus on 900 meetrit, suurim laius 200 meetrit, pindala 13,3 hektarit, suurim sügavus 11,6 meetrit ja keskmine sügavus 4,9 meetrit. Järve maht on ligikaudu 660 000 kuupmeetrit, kaldajoone pikkus 2076 meetrit. Kõige sügavam on järve keskosas, kaldad on tõusvad. Mäejärve valgla pindala on 20,2 ruutkilomeetrit, veevahetus toimub 8 korda aastas.

Väimela Mäejärv on eutroofne ehk rohketoiteline läbivoolujärv. Järve põhi on enamasti mudane, kuid kohati ka liivane. Vesi on kollakaspruun ja vähe läbipaistev (1,5 meetrit). Mäejärve taimestik on üsna rikkalik ja planktonit leidub veekogus keskmisel hulgal. Ujuda saab järve kaguosas.^[8]

Väimela Mäejärvest kagu suunas asub Väimela Alajärv (Väike Väimela järv). Alajärv on loode–kagu suunas paiknev looduslikult tekkinud piklik orujärv.

Järve absoluutne kõrgus on 72,1 meetrit. Alajärve keskmine sügavus on 1,6 meetrit, maksimaalne sügavus ainult 2,5 meetrit, pikkus 760 meetrit, maksimaalne laius 130 meetrit, kaldajoone pikkus 1815 meetrit. Järve pindala on 7,4 hektarit.

Väimela Alajärv on tuntud kui Eesti kõige paksema mudakihiga järv, kus mudakihi läbimõõt ulatub kuni 18 meetrini. Järve piiravad kirdest looduskaitsealune Väimela park, edelast metsatukk ning mujalt põhiliselt niidud ja põllud. Väimela Alajärv on eutroofne ehk rohketoiteline läbivoolujärv, mis saab vett Väimela Mäejärvest. Alajärvest väljuv oja viib vee Eesti pikimasse jõkke – Võhandusse. Järvevee läbipaistvus on väike, ligikaudu 1 meeter. Tänu ühendusele Mäejärvega on Alajärv üsna kalarikas.^[9]

Väimelas asub lasteaed Rukkilill, mis on Võru Vallavalitsuse valitsemisalas töötav haridusasutus. Lasteaed mahutab kuus rühma, seni töötavad seal üks sõime- ja neli aiarühma, millest üks on sobitusrühm. Ühest rühmaruumist on tehtud võimlemissaal ja mängu-puhketuba. Lapsi on lasteaias 92, neist sõimerühmas 16 ja aiarühmades 76.

Väimela lasteaed asutati 1945. aastal, siis kandis asutus Väimela Loomakasvatustehnikumi Lasteaia nime.

1958. aastal moodustati lastepäevakodu ja lisandus sõimerühm.

1964. aastal moodustati Väimela Näidissovhoostehnikum ja lasteaiast sai Väimela Näidissovhoostehnikumi Lastepäevakodu.

1970. aastal taotles sovhoos loomakasvatuse instituudilt lastepäevakodu laiendamist ja lisandus üks rühm.

1989. aastal valmis lastepäevakodu uus hoone ja sellest ajast kannab Väimela lastepäevakodu Rukkilille nime.

1991. aastal läks lastepäevakodu Võru Hariduskoondise alluvusse ja 1. jaanuarist 1992 Võru Vallavalitsuse valitsemisalasse.

1999. aasta augustis muudeti Väimela lastepäevakodu Rukkilill ümber Väimela lasteaiaks Rukkilill.^[10]

 Pikemalt artiklis Võrumaa Kutsehariduskeskus

1922. aastast alates tegutses Väimelas põllutöökool.

1927. aastal avati põllutöökooli juures karjatalitajate klass. Kool nimetati ümber Väimela Põllutöö- ja Karjatalitajate kooliks.

1938. aastal muudeti kool Väimela Põllunduskeskkooliks.

1940. aastal moodustati Väimela Põllundustehnikum.

1941. aastal nimetati kool Väimela Kõrgemaks Põllunduskooliks.

1944. aastal alustas õppeasutus tegevust Väimela Põllumajandustehnikumina.

1948. aastal nimetati kool Väimela Loomakasvatustehnikumiks.

1957. aastast hakkas kool kandma Väimela Zoo-Veterinaartehnikumi nime.

1964. aastal liideti tehnikum ja Väimela sovhoos Väimela Näidissovhoostehnikumiks. Näidissovhoostehnikumis tegeleti peamiselt tõuveise- ja seakasvatuse ning sordiseemnekasvatusega. Majandile kuulus 6364 hektarit maad, millest põllumaa moodustas 4134 hektarit ja metsamaa 1334 hektarit. Tehnikumi juures töötas ka kunstliku seemenduse jaam, jõupärilikkuse katsejaam ja Võru Riiklik Sordikatsepunkt. 1976. aastaks oli koolis 772 õpilast.

1993. aastal taastati Väimela Põllumajandustehnikum. 1999. aastal liitusid Väimela Põllumajandustehnikum ja Võru Tööstustehnikum ning kool nimetati ümber Võrumaa Kutsehariduskeskuseks. Kutsehariduskeskuses saab õppida põhikooli- ja gümnaasiumijärgses kutseõppes ning ka täiendavas ümber- ja tasemeõppes. Koolis õpib ligikaudu 750 õppurit (2014. aasta seisuga), kes jagunevad viie õppetooli ja 24 õppekava vahel. Kutsehariduskeskus annab tööd 98 inimesele. Kutsehariduskeskusel on oma õpilasküla, kus on kokku 223 majutuskohta. Koolis tegutseb ka üle-eestiline puidutehnoloogia ja mööblitootmise kompetentsikeskus, mis toetab selle valdkonna arengut. Viimase 10 aasta jooksul on renoveeritud peaaegu kogu Väimela Kutsehariduskeskusele kuuluv õppekompleks.^[11]

Väimelas asub Võru maakonna ainuke tervisekeskus ja ujula. Väimela esialgne saun, pesumaja ja ujula ehitati 1960. aastate lõpus. Väimela Tervisekeskus on spordikeskus, kus on treenimisvõimalused kogu perele. Tervisekeskuses asub nelja 25 meetri pikkuse rajaga ujula. Tervisekeskuses on võimalik tegeleda ujumise, vesiaeroobika, pilatese, beebiujutamise, lauatennise ja seinatennisega. Lisaks asuvad kompleksis jõusaal, solaarium, tervisekapsel ja saunad.

Väimela Tervisekeskuses asuvad ka Võru valla perearstiruumid, kus valla elanikud saavad esmatasandi tervishoiuteenust.^[12]

Alevikus on 400-meetrise ringrajaga kergejõustikustaadion, mille peasirgel on kuus telliskivipurukattega jooksurada. Enne Võru uue linnastaadioni ehitamist toimusid mitmesugused kergejõustikuvõistlused just Väimela staadionil. Lisaks on staadionil murukattega jalgpalliväljak, asfaltkattega korvpalliplats ja võrkpalliplats. Kergejõustikustaadioni ja selle ümbrust on pidevalt korrastatud ja uuendatud ning 2013. aastal ehitati sinna ka ekstreemspordipark (skatepark). Sportimisvõimalusi on alevikus muidki, näiteks asub Väimela mõisapargi kõrval Alajärve ääres eravalduses olev tenniseväljak.

Ümber Väimela Alajärve on ka rajatud ligikaudu 2,2 kilomeetri pikkune matkarada koos infotahvlitega. Võru–Väimela–Parksepa vahele on ehitatud ligikaudu 7,5 kilomeetri pikkune valgustatud kergliiklustee.^[13] Väimela Mäejärve ääres paikneb veel ka Väimela tall. Tall tegutseb 1986. aastast. Tallis tegeletakse eesti sporthobuste, tori ja inglise täisvereliste hobuste aretamise, kasvatamise ja treenimisega. Võimalusel pakutakse ka huvilistele ratsutamisteenust.^[14].

 Pikemalt artiklis Väimela mõis

Väimela mõisast on esimesed teated 1590. aastast. Sajandite jooksul on mõisal olnud mitmeid omanikke. Alates 1791. aastast, mil O. J. M. von Richter ostis Väimela mõisa, kuulus mõis Richteritele. Ligikaudu 80 aastat hiljem, 1870. aastal, müüdi mõis aga von Loewenitele, nende kätte jäi see 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Bernhard von Loewen. Pärast võõrandamist kasutas mõisahooneid Võru Põllutöökool.

Mõisakompleksi barokkstiilis tiibhoonetega peahoone oli ühekorruseline ja see ehitati 1802. aastal. Hoone tagakülg oli Väimela Alajärve poole. Aastatel 1870–1875 ehitati peahoonele juurde teine korrus. Lisaks ehitati kellatorniga valitsejamaja, teenijamaja ja mõisamüürid. 19. sajandi lõpuks valmisid ka maakividest ja tellistest ehitatud laut (1882) ning vankrikuur (1885).

Mõisa peahoone põles maha 1919. aastal Vabadussõja ajal. Kolm aastat hiljem peahoone taastati ametikooli tarbeks. Mõisakompleksi peahoone põles maha ka teist korda – 1950. aastal. Hoone taastati 1952. aastal. Sellest ajast saadik on mõisa välimus praeguseni säilinud.

Mõisaansambli ülejäänud hooned on säilinud peamiselt oma algsel kujul. Tasapisi on rekonstrueeritud ka mõisakompleksi kõrvalhooneid.^[15]

Väimela mõisas on Võru maakonna ainuke kaitse alla võetud vanade mõisahoonete ansambel. Endistest mõisahoonetest on säilinud:

• moonakate elamu (ehitati 1868)
• küün (1876)
• rehepeksuhoone (1881)
• lüpsilaut (1882)
• moonakate karjalaut (1889)
• heinaküün (1900)
• ait-kuivati ( 1901)
• puidutöökoda (1903)
• piiritusevabrik (1912)
• meierei^[16]

Väimela mõisas töötas 1800. aasta paiku kodukooliõpetaja, hiljem Tartu Ülikooli rektor J. Ph. G. von Ewers. Aastatel 1923–1925 tegutses Väimela riigimõisas L. Kitzberg-Pappeli teatristuudio, kus õppisid ka näitlejad K. Ader, R. Tarmo, E. Neemre jt.^[7]

 Pikemalt artiklis Väimela mõisapark

Väimela mõisapark rajati 18. sajandi teisel poolel peahoone taha oru kallakule. Nõlva kaunistasid maakivist ehitatud müüridega terrassid, millelt viis alla suur kivitrepp. Kivitrepi äärtes asusid suured lillepotid. Ebakorrapäraselt paiknevate teerajakeste ümber kasvasid peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Hiljem, von Loewenite ajal, kasutati pargi haljastuses alpi seedermändi, korgijalakat, kukerpuud ja teisi liike. 1952. aastal rajati Alajärve vastaskaldale uue koolimaja ümber uus park. Koolimaja ees maantee ääres on elupuuhekk ja maja taga on jalutusrajaga ümbritsetud muruplats, kus kasvavad mõned puud.

Vana mõisaparki rekonstrueeriti 2011. aastal, mille käigus säilitati nahkhiirte elupaikadeks sobivad õõnsustega puud. Lisaks istutati noori puuistikuid, korrastati pargitreppe ja silda, paigaldati uued istumispingid ja prügikastid. Ikka selleks, et inimestel oleks mugavam mõisaparki külastada. Nii vana mõisapark kui ka uus park on mõlemad looduskaitse all. Mõisapargis elab mitu liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, veelendlane ja kääbus-nahkhiir. Lisaks kasvab mõisapargis kaitsealune vahelmine lõokannus.^[17]

• Väimela mõisa Richterite kalmistu rajati 19. sajandi algul, kui mõisat valitsesid Richterid. Kalmistu paiknes linnulennult mõisast umbes 2,2 kilomeetri kaugusel. Praeguseks on kalmistu rüüstatud ja maha jäetud.
• Väimela mõisa Loewenite kalmistu rajati 19. sajandi teisel poolel. Kalmistu kabel õnnistati 1875. aastal. Loewenite kalmistu jääb mõisast linnulennult poole kilomeetri kaugusele ja paikneb teisel pool Väimela Alajärve väikese metsastunud künka tipus. Praeguseks on kalmistu rüüstatud ja maha jäetud, kuid kalmistu kabeli varemed on säilinud ja eraldi kultuurimälestis.^[15]

•  Väimela – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
• Võrumaa Kutsehariduskeskuse koduleht

v r Võru valla asulad
Alevikud	Kose Parksepa Sõmerpalu Vastseliina Väimela
Külad	Alakülä Alapõdra Andsumäe Haamaste Haava Haava-Tsäpsi Haidaku Halla Hanikase Hannuste Hargi Heeska Heinasoo Hellekunnu Hinniala Hinsa Holsta Horma Husari Hutita Hänike Illi Indra Jantra Jeedasküla Juba Juraski Järvere Kaagu Kahkva Kahro Kaku Kakusuu Kamnitsa Kanariku Kannu Kapera Kasaritsa Keema Kerepäälse Kirikumäe Kirumpää Kliima Kolepi Koloreino Kornitsa Kusma Kõivsaare Kõliküla Kõo Korgõmõisa Kurenurme Kõrgessaare Kõrve Kõvera Käpa Kärgula Kärnamäe Kääpa Käätso Kühmamäe Külaoru Kündja Lakovitsa Lapi Lasva Lauga Lehemetsa Leiso Lepassaare Liinamäe Liiva Lilli-Anne Lindora Linnamäe Listaku Lompka Loosi Loosu Luhte Luuska Madi Madala Majala Marga Meegomäe Meeliku Mustassaare Mustja Mutsu Mõisamäe Mõksi Mõrgi Mäe-Kõoküla Mäekülä Mäessaare Möldri Navi Noodasküla Nooska Nõnova Oleski Orava Oro Ortuma Osula Otsa Paidra Palometsa Paloveere Pari Peraküla Perametsa Pikakannu Pikasilla Pille Pindi Piusa Plessi Praakmani Pritsi Puiga Pulli Punakülä Puusepa Puutli Päka Pääväkese Raadi Raiste Raudsepa Rauskapalu Rebasmäe Riihora Roosisaare Pässä Rummi Rusima Rõssa Räpo Saarde Saaremaa Savioja Sika Soe Soena Sooküla Sulbi Sutte Suuremetsa Sõmerpalu Tabina Tagaküla Tallikeste Tamme Tammsaare Tellaste Tiri Tohkri Tootsi Tsolgo Tsolli Tuderna Tüütsmäe Udsali Umbsaare Vaarkali Vagula Vana-Nursi Vana-Saaluse Vana-Vastseliina Varese Vatsa Verijärve Viitka Villa Vivva Voki Voki-Tamme Võlsi Võrumõisa Võrusoo Väiso