Tulikalised
Tulikalised | |
---|---|
Harilik sinilill Hepatica nobilis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
Tulikalised (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi[1]. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel.
Tulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest.
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Lehed on tavaliselt abilehtedeta, lihtsad, jagused või lõhised, paiknevad vahelduvalt või vastakult.
Õied on väga mitmesuguse ehitusega. Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg).
Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus.
Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kukkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel soovimatu komponent. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravimtaimed.
Eesti liigid ja nende perekonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- käoking (Aconitum)
- kollane käoking (Aconitum lycoctonum lasiostomum või Aconitum lasiostomum)
- siumari (Actaea)
- salu-siumari (Actaea spicata)
- ülane (Anemone)
- võsaülane (Anemone nemorosa)
- kollane ülane (Anemone ranunculoides)
- metsülane (Anemone sylvestris)
- kurekell (Aquilegia)
- harilik kurekell (Aquilegia vulgaris)
- varsakabi (Caltha)
- harilik varsakabi (Caltha palustris)
- varesjalg (Consolida)
- põld-varesjalg (Consolida regalis)
- sinilill (Hepatica)
- harilik sinilill (Hepatica nobilis)
- hiiresaba (Myosurus)
- väike hiiresaba (Myosurus minimus)
- karukell (Pulsatilla)
- aas-karukell (Pulsatilla pratensis)
- tulikas (Ranunculus)
- kibe tulikas (Ranunculus acris)
- metstulikas (Ranunculus cassubicus)
- suur tulikas (Ranunculus lingua)
- kanakoole (Ranunculus ficaria)
- roomav tulikas (Ranunculus repens)
- harkjas särjesilm (Ranunculus peltatus)
- tume särjesilm (Ranunculus aquatilis)
- sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus)
- jõgi-särjesilm (Ranunculus trichophyllus)
- kullerkupp (Trollius)
- kullerkupp (Trollius europaeus)
- ängelhein (Thalictrum)
Teisi perekondi
[muuda | muuda lähteteksti]- Adonis – adoonis
- Clematis – elulõng
- Delphinium – kukekannus
- Eranthis – lumekupp
- Helleborus – lumeroos
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kalda, A. (1970). Kõrgemad taimed. Rmt.: Eichwald, K., Kalda, A. (koost.), Kukk, E. jt., Botaanika [II osa – Süstemaatika]. Tallinn, Valgus.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: tulikalised |