Põõsas

Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekest^[1].

Põõsad on madalamad ja lühema elueaga kui puud. Enamasti piirdub põõsaste kõrgus 0,5 kuni 8 meetriga ning nad ei ela reeglina vanemaks kui 100 aastat.

Erinevalt rohttaimedest on põõsaste varred puitunud. Erinevalt puudest on põõsastel asenduvad tüvikud ning kogu põõsa eluiga võib olla mitu korda pikem ühe tüviku elueast. Näiteks hariliku sarapuu tüvikud ei ela tavaliselt kauem kui mõnikümmend aastat, kogu põõsas võib aga elada tuhandeaastaseks.

Põõsad võivad olla nii igihaljad kui ka heitlehised.

Põõsad jagatakse kõrguse järgi nelja rühma:

• väga madalad (0,05–0,5 m) – reeglina on tegu roomavate padjanditega (nulgude, kuuskede ja mändide roomavad sordid)
• madalad (0,5–1 m) – jaapani enelas, pukspuu, väike kikkapuu
• keskmise kõrgusega (1–2 m) – Thunbergi kukerpuu, väike läätspuu, kuldsõstar
• kõrged (2–8 m) – kontpuu, harilik lodjapuu, viirpuu

• Poolpõõsas
• Kääbuspõõsas
• Põõsarinne
• Eesti pärismaised põõsad

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Shrub seisuga 12.09.2008.