Rostov
|
See artikkel räägib linnast Jaroslavli oblastis; Lõuna-Venemaal asuva oblastikeskuse kohta vaata artiklit Rostov Doni ääres. |
| Rostov | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
Pindala: 31,0 km²  | |||
|
Elanikke: 30 943 (2016)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 11′ N, 39° 25′ E | |||
  | |||
Rostov (vene Ростов, rööpnimi Ростов-Ярославский; 12.–17. sajandil Ростов-Великий) on linn Venemaal Jaroslavli oblastis, Rostovi rajooni keskus. Asub Nero järve ääres.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rostov kuulub Venemaa vanimate linnade hulka. Nestor mainib teda oma kroonikas "Jutustus möödunud aegadest" kui juba aastal 862 ammu seisnud linna. 988 asutati Rostovisse piiskopkond. 10. sajandil oli ta Rostovi-Suzdali vürstkonna keskus, kuni Juri Dolgoruki viis selle 1125 Suzdalisse. 11. sajandist 13. sajandi alguseni kuulus Rostov Vladimiri-Suzdali vürstkonda, aastast 1207 oli Rostovi vürstiriigi pealinn. Sel ajal oli linnas 15 kirikut ja mitu kloostrit; linnamüüriga piiratud ala ulatus üle ruutkilomeetri.
Aastal 1238 vallutasid linna mongoli-tatari väed pärast seda, kui Batu-khaan oli purustanud Vladimiri vürsti Juri Vsevolodovitši ja Rostovi vürsti Vassilko ühendatud väe.
Aastast 1474 oli Rostov Moskva riigi koosseisus. 1589–1788 oli linn metropoliidi residents, hiljem viidi see Jaroslavli.
1608 röövisid Rostovi paljaks ja põletasid maha Rzeczpospolita väed. Varsti pärast seda ehitati linna ümber muldkindlustused ja see on viimane kord, mil võõrväed on Rostovi vallutanud.
Aastast 1777 sai Rostov maakonnakeskuseks Jaroslavli rüütelkonnas, aastast 1796 Jaroslavli kubermangus.
