Roja vald
| Roja vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Rojas pagasts | |
|
| |
  Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 200,5 km² | |
Elanikke: 3249 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 16,2 in/km² | |
| Keskus: Roja | |
 |
Roja vald on Läti vald Kuramaal Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mērsragsi, Dundaga, Kolka, Ārlava, Lube ja Vandzene vallaga.
Valla pindala on 200 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4115 inimest.[2] Valla keskus on Roja küla, haldushoone asub aadressil Zvejnieku iela 3.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1945 moodustati Lubezere valla aladele Rojupe külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 liideti Rojupe külanõukoguga osa likvideeritavate Jaunciemsi ja Jūrmala külanõukogu aladest, aastal 1954 suurem osa Lubezere külanõukogust, aastal 1963 aga osa Kaļķi külanõukogust. Aastal 1969 sai Rojast alev, ülejäänud osa Rojupe külanõukogust nimetati aga Roja alevi maaterritooriumiks. Aastal 1991 kaotas Roja alevi staatuse, Roja alevi maaterritoorium ja Roja küla ühendati aga Roja vallaks.[4]
2009. aastal moodustati Roja ja Mērsragsi vallast Roja piirkond. Aastal 2010 oli Roja vallas 4400 elanikku. 2011 eraldati Roja piirkonnast Mērsragsi valla alad ja moodustati Mērsragsi piirkond.
Aastal 2021 liideti Roja piirkond Talsi, Dundaga ja Mērsragsi piirkonnaga uueks Talsi piirkonnaks. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdadest.
Mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Purciemsi muinasasula, Kaltene kiriku altar ja orel.[5] Kohaliku kaitse all on Ģipka kirik, Roja muinaskalmed, hiiepaik Baķi Kirikumägi ja Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrgeim koht asub Rojast idas (23,5 m). Tähtsaim jõgi on Roja jõgi.
Looduskaitse all on Rude külas kasvav kadakas ümbermõõduga 0.95 m, tamm ümbermõõduga 4.95 m, talude Jāņkalni2, Jāņkalni ning Birziņsirmi juures kasvavad põlispuud, Mellsilsi ristimännid, Pūrciemsi mänd, Mežapļavase tamm, Kaltene rannamoodustised, Kaltene mäed, lisaks veel kuus nimetut põlispuud. Valda jääb 161 hektari suurune Ģipka hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala. Valla rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 moodustasid piirkonna elanikest lätlased 92,8 % ja venelased 3,8 %.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv |
|---|---|---|
| Aizklāņi | mazciems | 30 (2020) |
| Birziņciems | skrajciems | 38 (2005) |
| Dižmežciems | skrajciems | 6 (2006) |
| Ģipka | vidējciems | 71 (2020) |
| Kaltene | vidējciems | 348 (2020) |
| Lakšciems | mazciems | 6 (2006) |
| Mazupciems | skrajciems | 7 (2006) |
| Melnsils | vidējciems | 138 (2020) |
| Purciems | skrajciems | 36 (2013) |
| Pūrciems | mazciems | 29 (2020) |
| Roja | lielciems | 2162 (2020) |
| Rude | lielciems | 524 (2020) |
| Žocene | mazciems | 28 (2020) |
| Valgalciems | vidējciems | 121 (2020) |
| Vilkastciems | skrajciems | 5 (2006) |
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Ģipka kirik
-
Žocene
-
Liivi lahe rand
-
Kaltene kirik
-
Kaltene rand
-
Kaltene mäed
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Rojas novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 27.12 2018
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 05.09 2017
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze, vaadatud 21.05 2020
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Roja vald |