Talsi
| Talsi | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
|
| |||
Pindala: 7,9 km² (2024)[1]  | |||
|
Elanikke: 8649 (1.01.2024)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 15′ N, 22° 35′ E | |||
  | |||
Talsi (ⓘ) (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus. Linn asub Vilkmuiža järve ja Talsi järve kallastel.
Linnas on avalik raamatukogu.[3]
Linnas asuv 55 puurauk on siluri Adavere lademesse kuuluvate Irlava kihtide stratotüüp.[4]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Talsi vanalinn, Kupferi kabel, Talsi luteri kirik oreli ja E. Fischeri epitaafiga, elumaja aadressil Baznīcas laukums 1, Talsi muinaslinnus, Talsi ordulinnus, Talsi muinaskalmed ja Vilkumuiža järve muinaskalmed.[5] Kohaliku kaitse all on Talsi gümnaasiumi direktori A. Dreimanise elukoht aadressil Saules iela 6, Talsi kiriku hauaplaadid, kantsel ja noodivihik.[6]
Looduskaitse all on kaks Vilkmuiža järve kirdekaldal kasvavat sangleppa, Lielā iela 10 kasvav tamm, Talsi dendropark ja Bētiņu iela pärn.[7]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ajalooallikates on asulat esmamainitud 1231. aastal. Talsi muinaslinnus oli kuralaste Vanema muinasmaakonna üks tähtsamaid keskusi. Aastal 1434 rajati sinna Talsi ordulinnus, mis kuulus Kandava foogtkonda. Keskajal oli Talsi alev. Asulale mõjus laastavalt Teine Põhjasõda, mil Talsi kannatas aastal 1657 katku käes ja Rootsi sõdurid hävitasid aastal 1659 sealse ordulinnuse. Põhjasõja ajal laastas Talsit taas katk, nii et aastal 1710 oli sinna jäänud vaid 10 elanikku.
Aastal 1894 sai Talsi osalised linnaõigused. Kuni aastani 1897 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Linn aastast 1917. Toona läbis linna idaosa Stende ja Ventspilsi vaheline kitsarööpmeline raudtee, Talsi raudteejaamast lähtusid Mērsragsi, Rojasse ja Dundagasse viivad haruliinid. Raudtee tegutses 1960. aastateni, kuigi selle tähtsus pärast Riiast Ventspilsi viiva maantee valmimist vähenes. Linn oli Talsi rajooni keskus kuni 1. juulini 2009.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kalna iela
-
Talsi järv
-
Vilkmuiža järv
-
Luteri kirik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 30.07.2024.
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
- ↑ "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2021. Vaadatud 15. septembril 2020.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 27.12 2018
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 27.12 2018
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Talsi |
Ādaži | Ainaži | Aizkraukle | Aizpute | Aknīste | Aloja | Alūksne | Ape | Auce | Baldone | Baloži | Balvi | Bauska | Brocēni | Cesvaine | Cēsis | Dagda | Daugavpils | Dobele | Durbe | Grobiņa | Gulbene | Iecava | Ikšķile | Ilūkste | Jaunjelgava | Jelgava | Jēkabpils | Jūrmala | Kandava | Kārsava | Ķekava | Koknese | Krāslava | Kuldīga | Ķegums | Lielvārde | Liepāja | Limbaži | Līgatne | Līvāni | Lubāna | Ludza | Madona | Mārupe | Mazsalaca | Ogre | Olaine | Pāvilosta | Piltene | Pļaviņas | Preiļi | Priekule | Rēzekne | Rīga | Rūjiena | Sabile | Salatsi | Salaspils | Saldus | Saulkrasti | Sigulda | Seda | Skrunda | Smiltene | Staicele | Stende | Strenči | Subate | Talsi | Tukums | Valdemārpils | Valka | Valmiera | Vangaži | Varakļāni | Ventspils | Viesīte | Viļaka | Viļāni | Zilupe